Silver Meikari paljastus Reformierakonna rahastamise kohta puudutab tegelikult kõiki parlamendierakondi, sh sotsiaaldemokraate. Sotse eristab teistest erakondadest vaid see, et Mikser on ilmselt valmis teistes innukamalt probleemile silma vaatama ning tema käed on puhtamad, kuna ta ei ole esimees olnud pikalt. Reinsalu kohta see ei kehti, tema käed on mustad juba Res Publica aegadest saadik.

Kellelgi ei ole alust süüdistada Silver Meikarit selle eest, et ta võttis julguse ja tunnistas üles. Tõmbas kopsud õhkus täis ning hüüdis selge ja kõva häälega: "Kuningas on alasti!". Sellele hakkasid kohe noogutavalt kaasa rääkima politoloogid, suhtekorraldajad, ka vähesed ärimehed, kuid mitte keegi tegevpoliitikutest. Poliitikud vaikivad, sest nad on toitumisahela lülid ning ei taha oma tulevikuväljavaateid kahjustada. Kõik tipp-poliitikud (sh parlamendiliikmed) teavad, kuidas parteisid tegelikult rahastatakse. Kõik, välja arvatud Ene Ergma, kelle kohta ma usun, et ta ongi nii naiivne ja süütu, et arvab: "aga enamus on ju ausad". Silveri avalduse esimesest hetkest polnud kellelgi kahtlust, et ta räägib tõtt. Vastupidist võivad väita ainult rumalad või need, kes ei saa aru, mis Eestis toimub.

Silveri ülestunnistus on käivitanud ahelreaktsiooni, kus erakonna pandora-laekad järjest avanevad. See paljastus ei ole kedagi poliitikas jätnud puutumata. See on tekitanud ärevust parteiliikmetele, annetajatele, vahendajatele, ärimeestele, peasekretäridele, riigikogu liikmetele ning isegi ministritele. Ansipil ja Ligil sõidab katus eriti tuntavalt - nad ei adu praegu, mida ja millest nad räägivad. Seda käimasolevat protsessi tuleb nüüd ära kasutada Eesti poliitika puhastamiseks - tuleb jätkata niikaua, kuni kõik maskid on langenud! Kuni kõik, kel südamel pakitseb, on saanud ära rääkida.

See on puhastus, mida noor põlvkond on oodanud. See puhastus on normaalse, terve ühiskonna loomulik osa - avalikustamine, millele järgneb probleemide lahendamine. Silver Meikar ei ole oma erakonda reetnud, ta tahab erakonda hoopis paremaks muuta. Silveri paljastusest lahvatanud sündmusteahel ei ole tavaline järjekordne poliitskandaal, mis varem või hiljem summutatakse või vaibub ise. See on võimalus enesepuhastuseks ning poliitika (ja poliitikute) kvaliteedi muutmiseks.

Musta rahastamise teemat vältida ja valetada ei ole mõtet! Tuleb tõele näkku vaadata, teha järeldused ning minna edasi teisiti. Kui praegused poliitikud seda teha ei suuda, siis tuleb saata parlament laiali ning korraldada erakorralised valimised. Lätis räägitakse, et see tegi õhu puhtamaks. Ehk teeb meilgi!