Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Täna on ülemaailmne juhtkoerte päev

 (5)
tootavkoer
Delfi lugeja foto

Iga aasta aprilli viimasel kolmapäeval tähistatakse enam kui kuuekümnes riigis rahvusvahelist pimeda juhtkoerte päeva, et juhtida avalikkuse tähelepanu neile erilistele ja tublidele koertele, kes iga päev meie keskel liiguvad.

Kuigi Eestis on vaegnägijatele ja pimedatele koeri treenitud pea kaheksateist aastat, on inimeste teadlikkus juhtkoertest endiselt väike.

Mis või kes on juhtkoer?

Lühidalt võib öelda, et juhtkoer on nägemispuudega inimese rehabilitatsioonivahend, mis aitab pimedal või vaegnägijal ohutumalt ja kindlamalt liigelda väljaspool kodu turvalisi piire. Lühimalt, et juhtkoer on koer, kes juhib pimedat. Kuid sellega on määratletud vaid väike osa juhtkoera olulisusest pimeda või vaegnägija jaoks.

Koer on puudega inimesele kaaslaseks, kellega tegeledes on võimalik astuda hoolealuse seisusest hoolitseja rolli. Juhtkoer annab pimedale võimaluse suuremaks mobiilsuseks, seeläbi ulatuslikumaks eneseteostuseks nii töö- kui ka eraelus. Truu seltsilise ning heatujulise sõbrana aitab juhtkoer maandada ka peremehe pingeid. Elava abivahendina lisab koer käikudele emotsionaalsust ja on erinevalt nägijast inimesest alati käepärast. Juhtkoeraga liikuvasse nägemispuudega inimesse ei suhtu kaasliiklejad tavapärase võõristuse või kaastundega – selle asemel märgatakse koera ja imetletakse tema tarkust. Seetõttu ollakse altimad astumaks pimedaga vestlusse või ulatamaks abikätt. Juhtkoer annab pimedale silmad ja kaasliiklejatele südame.

Juhtkoerte oskused

Juhtkoer on sõbraliku loomuga hästikasvatatud ja kuulekas koer, kes on eriettevalmistusel omandanud pimeda juhtimiseks tarvilikud oskused. Juhtkoera on õpetatud täitma jalakäijate liiklusreegleid: liiklema kõnniteedel, peatuma sõidutee ääres, ületama teid võimalusel ülekäigurajal. Oluline on, et juhtkoer juhiks pimeda mööda kõiksugustest takistustest: laternapostidest, prügikastidest, pargitud autodest, okstest ja teeparandustest. Kui takistusest ei ole võimalik mööduda, peab juhtkoer peatuma ning sellega pimedat olukorrast teavitama. Väga tähtsad on otsimiskäsklused, mis aitavad pimedal liikuda soovitud objekti juurde. Juhtkoerad peavad oskama otsida uksi, treppe, pinke ja ülekäiguradasid. Et juhtkoerakasutaja oskaks ruumis orienteeruda peab juhtkoer hoidma otsesuunda. Pööramiseks tuleb anda vastav käsklus (vasak või parem). Juhtkoeri on õpetatud tõstma üles ja andma koerakasutajale mahapillatud esemeid. Kokku tunneb õpetatud juhtkoer umbes 30 käsklust, mis võivad koeriti erineda.

Kuidas saab koerast juhtkoer?

Sihtasutuse Juht- ja Abikoerte Kooli juures tegutseb alates 1995. aastast kennel Juht, mis tegeleb spetsiaalselt juhtkoerteks sobilike labradori retriiverite aretamisega. Kuigi maailmas kasutatakse laialdaselt ka teisi koeratõugusid (nt. saksa lambakoer, kuldne retriiver) ning isegi ristandeid (levinuim labradori ja puudli ristand labradoodle) on Eestis juhtkoertena kasutusel peamiselt labradori retriiverid.

Kutsikatele tehakse testid, millega kontrollitakse nende iseloomuomadusi ja kalduvusi. Testide põhjal valitakse pesakonnast välja sobilikud koerad, kes antakse kahe kuni kolme kuu vanusena kasvama vabatahtlikesse kasvuperedesse. Kasvuperes elab tulevane juhtkoer enam-vähem tavalist kutsikaelu. Vahetu kokkupuude inimeste elu ning erineva ümbrusega teeb temast igakülgselt arenenud kogemusterikka looma. Soovi korral võib kasvupere tegeleda kutsika algkoolitamisega.

Umbes pooleteiseaastaselt läheb koer viieks kuuks koolitamisele treeneri juurde. Esmalt läbib koer üldkuulekuskoolituse ja seejärel saab juhtkoera eriettevalmistuse. Koera õpetatakse pideva kordamise läbi erinevates tingimustes. Treener peab juhtkoera koolitama nii linnas kui maal, nii sise- kui ka välisruumi(de)s, ühistranspordis ning avalikel üritustel. Ja seda iga ilmaga. Mida erinevamate olukordadega tulevast juhtkoera tutvustatakse, seda parem juhtkoer temast tuleb.

Kõige olulisem osa juhtkoera treenimisest on kokkuõpe pimeda või vaegnägijaga, mille eesmärgiks on panna juba hästi töötav juhtkoer tööle tulevase kasutaja heaks. Kokkuõpe sooritatakse samuti võimalikult erinevates tingimustes, ühe või kahe kuu jooksul. Pärast kokkuõppe lõppemist hakkab juhtkoer elama pimeda või vaegnägija juures. Edasi aitab juhtkoera oskusi lihvida ja koostööd sujundada selleks koolitatud vabatahtlik abistaja. Ühtlasi toimuvad igal aastal õppepäevad juhtkoerakasutajatele. Kõik selleks, et hästi õpetatud koer säilitaks oma oskused või isegi parendaks neid.

Juhtkoerad lähevad vajadusel pensionile, selleks otsitakse neile vabatahtlik perekond, kes on nõus aitama tublil koeral väärikalt vanaduspõlve veeta.

Juhtkoerad Eestis

Eestis alustati soomlaste abiga juhtkoerte treenimist 1992. aasta lõpus. Koolitamistegevuse koordineerimiseks loodud Sihtasutus Juht- ja Abikoerte Kool tegutseb juhtkoertealal tänaseni. Kuigi soomlaste otsest abi tarvitati koertekoolitamisel lühiajaliselt, kestab koostöö Soome Juhtkoerte Kooliga – igal aastal koolid kohtuvad ja korraldatakse võistlus Eesti ja Soome juhtkoerte vahel.

Kaheksateistkümne aasta jooksul on Eestis tegutsenud seitse juhtkoeratreenerit, kes on praeguseks koolitanud üle neljakümne juhtkoera. Enam kui kolmekümnest pimedast või vaegnägijast on saanud juhtkoerakasutaja, kelledest staažikamatel kaaslaseks juba teine truu sõber. Juhtkoerad teevad oma tööd üle terve Eesti – Pärnumaalt Ida-Virumaani, Tartumaalt Saaremaani, Viljandimaalt Harjumaani. Enim on juhtkoeri Tartus, Tallinnas ning Pärnumaal.