Täitke taevas naeratustega, mitte ilutulestikuga!

Mind on see teema aastaid piinanud. Soovin rääkida ilutulestikust. Jah, just nimelt sellest mõttetust sõna otseses mõttes raha õhku laskmisest, taevasse lennutamisest, minema viskamisest.

Seda näeme ja kogeme igal aastal. Raha lennutatakse taevasse tuhandete eurode väärtuses. Aga milleks? Mis selle asja suurem mõte on?

On see ilus? Võib-olla tõesti on mõnede inimeste arvates see 10 minutit helendavat taevast väga ilus.

Aga mida see endaga kaasa toob? See saastab õhku, mida me hingame. See meeletu hunnik prügi, mis sellest jamast maha jäetakse. See meeletu oht vigastusteks, sest inimesed ei saa aru, mida nad teevad, eriti, kui ollakse alkoholi mõju all.

Milleks seda jama tegelikult vaja on? Kas muidu uus aasta ei tule? Kell ei löö 00:00? Aeg jääb seisma? Oleme igavesest ajast igavesti samas aastas, kuni keegi otsustab jälle tuhandeid õhku lasta? Ei! Aeg läheb edasi, aastanumber vahetub.

Aga see uus aasta võiks tulla hoopis teisiti. Uus aasta võiks tulla nii, et meie, inimesed, teeme midagi kellegi teise heaks. Oleme ju terve aasta kuulnud neid erinevaid üleskutseid - haleda häälega pisike poiss, kes kurdab poe valjuhääldites, et tema sündis natuke vara ja vajab nüüd oma haiguse raviks annetusi, Toidupank, Vähiravifond.. See nimekiri on lõputa.

Me kuulame neid reklaame, vingume, et riik midagi ei tee nende inimeste heaks. Aga kas me ise teeme? Kas me ise saaksime ehk teisiti teha? Need ilutulestiku patareid ehk ostmata jätta ja anda see raha kellelegi, kes vajab seda rohkem? Täita taevas uusaastaööl naeratustega ja tänulikkusega? Minna uude aastasse puhta südamega, sest oleme kellegi jaoks midagi ära teinud? Jah, saame!

Isegi, kui see pole palju, on see parem kui mitte midagi. Ära jää ootama, kuni riik midagi teeb, kuni juhtub ime - ole ise see ime ja tee midagi, mis on olulisem kui mõned minutit helendavat taevast. Täidame taeva naeratustega, mitte ilutulestikuga!