Täiskasvanute gümnaasiumi vilistlane: nägin vaeva, et elus läbi lüüa ja nüüd antakse minu palgast osa laiskadele

Olen nii-öelda hiline ärkaja. Nooruses võttis mul kõvasti aega, enne kui sain aru, et haridusel on ka teatud väärtus. Kui olin 26 aastat vana, läksin töö kõrvalt Tallinna Täiskasvanute gümnaasiumisse, kus lõpetasin ära oma viimased kaks keskkooli klassi ja sain lõpudiplomi.

Teades, et tööturul keskharidus põhihariduse ees erilist eelist ei anna, siis otsustasin minna kõrgkooli. Mõeldud-tehtud. Liisk langes erialale, mis koos kohustusliku praktikaga kestab 5 aastat. Kuna mul isa enam ei ole ja lesestunud emalt uhkus raha küsida ei lubanud, siis kõik need aastad töötasin ja õppisin samaaegselt. Ilmselgelt oli tegu madalapalgalise töökohaga, mille ainuke märkimisväärne eelis oli töögraafiku paindlikkus.

Pingutasin edasi silme ees siht paremast elust mulle ja mu perele. Enne haljale oksale jõudmist oli vaja aga väga palju ära kannatada. Erinevalt mu naabritest, sõpradest ja sugulastest, kes kohe peale keskkooli läksid tööle ja teenisid minust enam-vähem kaks korda rohkem, ei saanud ma endale ega oma perele lubada uhket uut elektroonikat koju ega taskusse, tutikat liisinguautot maja ette ega puhkust palmi all. Olin ja olen seni kade, sest varaline seis ja mälestused erinevatest puhkustest ja üritustest on keskharidusega inimestel siiani paremad ja rikkalikumad kui mul, sest kulutasin kogu oma aja ja energia teadmiste kogumisele. Samal ajal said teised käia täiskohaga tööl või puhata.

Kui puhkus on hindamatu väärtusega, siis palga osas saab välja arvutada, kui palju ma 5 aastat kõrgkoolis käies kaotasin. Kui teenisin 450€ kuus, siis meessoost lihttöölise palk Tallinnas jääb 900€ kanti. Vahe 450€ x 12 kuud x 5 aastat = 27 000€ !!!

Kõik need 5 aastat ülikooli on reaalsuses pikaajaline investeering iseendasse ning see investeering ei lõppe ülikooli lõpudiplomi kättesaamisega, vaid tõeline õppimine algab peale kooli, kui sa pead oma väärtust ja oskusi tööandjale tõestama. Mitte keegi ei anna sulle kohe pärast kooli head töökohta. See tuleb aastate jooksul raske töö ja pingutusega välja teenida.

Ja nüüd...pärast 10 aastast pingutust, ütleb härra peaminister, et see on aus maksupoliitika, kui ta võtab mul palka väiksemaks ja annab selle mu naabritele, sõpradele ja sugulastele, kes ei viitsinud või lihtsalt ei tahtnud pingutada parema elu nimel.