Istusin maha, tellisin kohvi, singi-juustu piruka ja võiroosi. Hea klassikaline valik, hinnad olid ka soodsad. Minuga oli kaasas sõbranna, kes tellis endale sama. Võtame siis oma singipirukad ja hammustame - sõbranna hammustas ning pirukas sarnanes oma olemuselt tühjale munakoorele - suur tühi auk keset õhukest tainast ning mingi õhkõrn roosakas kribu selle taignaaugu põhjas. Minu taignaauk oli natuke väiksem, aga peale roosaka kirme ei suutnud minagi oma pirukast midagi leida. Seal lihtsalt polnud ei juustu ega sinki, ainult mingi puru põhjas!

Ma ei ole tavaliselt see klient, kes viriseb ja lärmab, aga see tundus olevat üle mõistuse. Võtsin oma ja sõbranna pirukad ja läksin kassasse, kus oli väga tore ja sümpaatne vanem naine. Ta vaatas pirukaid ja ohkas, et jah, see probleem Pagaripoistes tõepoolest kogu aeg on ja peaaegu iga päev esitab keegi kaebuse.

Olukord on täiesti ebanormaalne. Ma oleks nõus maksma ka euro oma piruka eest, kui see oleks mõnusalt singine ja juustune, toitev amps. Milleks sundida inimesi lihtsalt valget tainast sööma? Müügegi siis oma singipirukaid nimega: "Jahusai" või midagi.

Tarbijakaitseametist öeldi Delfile, et pole kindlaks määratud, kui palju peab ühes singipirukas sinki olema. Ehk siis - kui on sinki juba natukenegi sees, siis võib seda singipirukaks nimetada.