Tallinlasena maksan natuke üle 600 krooni kolme kuu perioodikaardi eest. Mittetallinlastel, kes siin näiteks tööl käivad, tuleb sama perioodi eest välja käia pea 900 krooni. Ja kõik see selle nimel, et oodata kümme minutit trolli või bussi, siis ennast sinna kuidagi sisse pressida ja sõita nagu silgud pütis oma sihtkoha poole. Tipptunnil on olukord eriti nutune - täiskasvanud poekottidega, lapsed trennikottidega ning kõik on rampväsinud ja ootavad meeleheitlikult vaid kojujõudmist.

Mis on meie ühiskonnas nii valesti, et inimesi koheldakse kui loomi, keda kunagi vagunites tapamajja viidi? Praegu on teatavasti isegi loomadel paremad transporditingimused.

Kui olukord nii edasi jätkub, meenutame varsti juba Indiat, kus inimesed ripuvad bussi külgedel, katusel ja taga. Võrdluseks võiks välja tuua näiteks Rootsi, kus on inimesi küll meeletult palju, kuid metroo käib viie minuti tagant ning transport on kiire, vaikne ning mugav.

Kas meie ka kunagi nii kaugele jõuame? Mis kasu on pürgimisest kultuuripealinnaks, kui töörahvas sõidab nagu loomakari?