Swans oli tõepoolest hinge ülendav ja keha lammutav
Kuulsin raadiost juba paar päeva järjest jutte Swansist ja peatselt toimuvast kontserdist. Kõlanud hüüdlaused nagu “tule kui julged” ja “ainult julgetele” mõjusid mulle täpselt nii ärgitavalt, et otsustasin minna vaatama, kas tegemist on tõepoolest kõige valjema kontserdiga Von Krahli ajaloos.
Ma ei ole käinud küll kõikidel kontsertidel, mida Von Krahlis on korraldatud, kuid võin olla üpris kindel, et Swans tegi tõesti kõige mürarikkamat muusikat. Sealjuures publik ainult ei vaadanud-kuulanud kontserti, vaid oli ise seal sees.
Kuigi tegemist on nn vana kooli punkaritega, oli lavaline olek ülimalt soliidne – ei mingit lõhkumist ega purjus peaga jauramist. Iga bändi liige oli sajaprotsendiliselt keskendunud muusikale, mis omakorda jõudis ka publikuni nii, et juba poole kontserdi ajal oli enamus inimestest täielikult lummatud, võib öleda isegi transis.
Selle bändi puhul oli silmaga näha vokalisti olulist rolli bändis – Michael Gira oli just nagu dirigent orkestri ees. Nauditav oli ka see, kuidas kuuekümnendatesse jõudvad mehed, endiselt läbinisti naudivad seda, mida nad teevad (võtkem võrdluseks kas või Sex Pistols, kes annab tänapäeval viletsaid kontserte ainult rahateenimise eesmärgil).
Swans on eelkõige laivibänd. Mitte ükski meediakanal ei anna edasi seesugust elamust, nagu seda teeb nende kontsert. Gira ise on Swansi kontserte kirjeldanud sõnadega “hinge ülendav“ ja „keha lammutav“ – kui seda muusikaelamust üldse on võimalik sõnadesse panna, siis täpselt nii see mõjus tõesti.
