Suvel suundu Eestit avastama!
Põnevaid paiku võib avastada autoga, kuid ka jalgratas on suvisel ajal hea liikumisvahend. Kui võhma jätkub, võib ette võtta jalgsimatku. Kuigi bussi- ja rongiühendus erinevate paikade vahel on olemas, pääseb soovitud sihtkohtadesse enamasti ka ühistranspordiga.
Reisi kavandamisel kasuta fantaasiat!
Mere ja päikese nautijaile on Eestis piisavalt rannikualasid. Ülerahvastatud lääneranniku, Lahemaa ja Peipsi kõrval leidub ka inimtühje randasid. Pool tundi sõitu mööda tolmust rannaäärset teed ning leiad end täiesti teisest ümbrusest – tühi rand, vaikselt liiva sahisevad lained, päike ja imekaunis loodus. Selliseid paikasid kohtab Hiiumaal, aga ka põhjaranniku väheasustatud piirkondades nagu Vainupea või Saka-Ontika.
Avastamisrõõmu pakuvad Eesti väikesaared. Kui regulaarne laevaühendus saarega puudub, pääseb sinna mõne kaluriga kaubale saades. Saartelt leiab ehedat loodust, vaikust ja rahu. Robinsoni kombel pikki päevi Mohnil, Osmussaarel või Pakri saartel veetes puhkad kõigest ja kõigist.
Põnevamatest matkamisvõimalustest saab proovida näiteks purjetamist piki rannikut ning laidudele või võtta sama teekond ette hoopis meresõiduks sobiva süstaga. Vahva elamuse saab ratsa kauneid kohti külastades. Võimalusi on palju, tuleb vaid kujutlusvõimel lennata lasta.
Sisemaal saab looduselamusi niisama metsas uidates või tähistatud matkaradadel jalutades.
Suvine raba on küll lämmatavalt kuum, ent sinnagi on põnev minna. Mõnus on end pikema matka järel soolaukasse või metsajärve kasta, kus vesi on pea sama soe kui õhk. Taolisi radasid leidub nii Soomaal kui Nigulas, aga ka Kesk-Eestis Alam-Pedja kaitsealal, Endla rabas või Lõuna- ja Põhja-Kõrvemaal.
Põnevust pakub inimkäte läbi loodu
Palaval päeval võib jahedust otsida mõnest koopast, mida leidub Eestis arvukalt.
Näiteks Piusa, Ülgase, Allikukivi, Helme või Aruküla koopad. Suvisele päikesepaistele vahelduseks on põnev pimedusse sukelduda ja tõrvikute või küünalde valgel salapärastes käikudes ekselda.
Inimkäte loodud imesid tasub samuti uudistada. Olgu need siis Ida-Virumaa hiiglaslikud tuhamäed ja karjäärid või muinasajal kokkukuhjatud poollooduslikud linnamäed. Palju on linnuseid ja mõisaid, mis oma ilu ja vägevusega hinge värisema panevad - eriti tihedalt on taolisi kogunenud Tartu-Tallinna vahelise Piibe maantee lähistele.
Salapärased ja maagilised on inimestest mahajäetud paigad. Olgu need siis hüljatud muinaskülad läänerannikul Soontagana kandis või Soomaa oma poollagunenud hoonetega. Või hoopis Nõukogude aegsed (ja varasemad) sõjaväerajatised ja hüljatud tehased ja laohooned Hiiumaal, Osmussaarel, Pakri saartel, Aegnal. Taolistest paikadest õhkub mineviku hõngu, näeb, kuidas elati-töötati aastakümneid või aastasadu tagasi, leiab kummalisi ja üllatavaid asju.
Kel soovi ja tahtmist, võib siduda oma matkad mingi kindla teemaga. Võtta järjest ette näiteks kaitsealad, muististega seotud kohad, rändrahnud, matkata mööda kunagist kitsarööpmelist raudteed. Võimalusi on lõputult. Pikemate automatkade eelistajatele sobiks näiteks Paide-Padise vaheline Nelja Kuninga Tee või Peipsiveerne Sibulatee.
Reisi kavandamisel on heaks abivahendiks Regio Eesti teede atlas, kus peamised matkarajad, vaatamisväärsused ja ööbimiskohad peal. Lisaks tasub raamatupoest või raamatukogust otsida Eestimaa paiku tutvustavaid raamatuid, kaarte ja voldikuid.
Kui koduses raamatukogus on alles mõni nõukogudeaegne reisiraamat, siis tasub neidki uurida, reeglina on need tänapäevastest oluliselt inforikkamad ja toovad välja ammuununenud põnevaid infokillukesi.
