SUVEKS TÖÖLE | Grete-Maarja: "Lahe on olla ettevõttes, kuhu ka esmaspäeva hommikul rõõmuga tööle tulen"

”Kas sa ei teagi, et kõik praktikandid valiti välja juba kaks nädalat tagasi?” Siiani pole kindel, kas aprilli lõpus kooli kohvikus kuuldud lause oli tegelikkus või linnamüüt, kuid korraks tekkis hirm, et pea kaks kuud kestnud kandideerimisprotsess lõppeb varsti eitava vastusega.

Suure osa oma ajast septembrist juunini veedan TTÜ peal kogudes majandusalaseid teadmisi: õpin rakenduslikku majandusteadust ning minu peaerialaks on majandusanalüüs. Vaikimisi sellega kaasneb ka eeldus, et ühel hetkel tudengid veedavad mingi perioodi oma õpingute ajast mõnes audiitorfirmas, pangas või finantsasutuses praktikal. Kuid nende valikute peale mõeldes näisid need liiga konservatiivsed ning otsisin võimalust, kus saaksin oma väga teoreetilisi teadmisi loominguliselt rakendada.

Olin seda sama ka rääkinud lõunalauas oma sõbrale ning kuuldes, et SEB praktika on minu esimene valik suveks, tegi ta suured silmad - kas SEB ei esinda justkui kõike, mida ma ei taha? Oleksin pidanud oma sõpsule täpsustama, et SEB muutus minu esimeseks valikuks pärast teist vooru ehk karjääripäeva, kui kohale kutsuti ligikaudu 80 noort ning kahe tunni jooksul tehti läbi demoversioon, milline hakkab olema elu ja tegemised Noorte LABis.

Noorte LAB on osa SEB suvisest praktikast, mille käigus on praktikantidel võimalik katsetada idufirmalikku lähenemist teenuste arendamisele. Meid jagati vastava valdkonna huvi järgi meeskondadesse ning tehti kiire teema tutvustus ja siis tuligi hakata kohe probleemi lahendama. Tundsin, et selline teemapüstitus paneb südame väheke kiiremini põksuma ning järsku näisid kõik teised suvised valikuvariandid vägagi teisejärgulistena.

„Kes kannatab, see kannatab“

Kannatlikkus ei ole kindlasti minu üks tugevamaid külgi. Pikad lennukisõidud, kell kuus õhtul poe järjekorras seismine, SEB praktika vastuse ootamine - õõõhhh.

Pärast karjääripäeva sai korduvalt iga päev oma e-posti uuendatud ning igaks juhuks hoidsin kogu aeg mobiilil hääle sees: ehk kohe-kohe keegi võtab ühendust. Ühtegi kõnet ma kunagi SEBst ei saanud. Nädala lõpuks saabus meilile veel üks ankeet täitmiseks. Ja siis oli mitu nädalat täielik vaikus, sel hetkel kui kooli pealt pidevalt kuulsin, kuidas keegi jälle kuhugi pakkumise sai. Kuid hõissa! Ega ka mina ilma pakkumiseta ei jäänud ning mõni päev enne maikuu algust saabus ka mulle tööpakkumine.

„Grete, mis teed seal praktikal siis? Viid kohvi tähtsatele bossidele?“

Hüpates ajas mõni kuu edasi, on esmaspäev, olen tavapärasest veidi varem juba kontoris ning ühtlasi hakkab tänasega jooksma minu viies nädal SEBs. Selle ajaga on toimunud palju: kui esimesel nädalal ei olnud mul töötavat uksekaarti (majas on palju uksi ning ilma kaardita ei saa isegi kontori uksest välja), siis tänaseks olen seda kaarti nii palju maja peal vibutanud, et mõnikord ka kodus olles tuleb tahtmine ukse läheduses kaart välja võtta.

Olen end "kolitanud" kolmandalt korruselt 13. korrusele ning kui esimene nädal möödus tööülesannete mahukuse poolest küllaltki vaikselt, siis praeguseks algab iga hommik to do list-i koostamisega, et kõige tähtsamad ülesanded jõuaks ikka päeva lõpuks valmis. Olen praktikal äriarenduse divisjonis, mis tähendab, et mõni päev tegelen mahukate Exceli tabelitega, teisel päeval liigun ainult ühelt koosolekult teisele, kolmandal päeval loen artikleid ning vaatan Youtube’i videosid, viiendal päeval otsin videograafi ja fotograafi ning mõni päev teen seda kõike korraga. Kes teab, mis veel tulekul on. Igav ei hakka.

Hiljuti kuulsin, et ühe eelmise aasta praktikandi tagasiside oli olnud, et tema unegraafik läks suvega lappesse, sest iga päev pärast tööd läks ta suurest väsimusest otse koju magama. See lause mõjus kuidagi lohutuvalt, sest kuigi olen harjunud väga intensiivse elutempoga, siis viimased paar nädalat olen kogu aeg nii väsinud olnud. Kindlasti mitte sellepärast, et SEB kasutaks kuidagi kurjasti oma praktikantide aega ära, vaid pigem, et sain täpselt selle, mida otsisin.

Kõige suuremaks üllatuseks viimase viie nädala jooksul on olnud SEB töökeskkond. See on nii avatud ja abivalmis ning seda täitsa esimese tööpäeva esimesest tunnist.

Võiks arvata (mida ma ise ausalt öeldes eeldasingi), et praktikandina maja peal liikudes, koosolekutel käies võib kohata üleolevat suhtumist vanematelt olijatelt, kuid tegelikult võetakse siin majas praktikanti kui meeskonna liiget, kellelt eeldatakse, et ta panustab meeskonna eesmärkidesse ja tegevustesse.

Lahe on töötada ettevõttes, kuhu ka vara esmaspäeva hommikul rõõmuga tööle tulen.

Suveks tööle! on Delfi suvesari tööpõllu kõige noorematest. Samal ajal, kui paljudel on puhkused, asuvad ametisse kümned tuhanded noored üle Eesti - kes teenima lisaraha, kes kooli kõrvalt praktikale. Hoiamegi silma peal seitsmel noorel, kes räägivad tööotsingutest ja tegemistest sel suvel oma uues ametis.