Suhe naistemehega lõppes hoopis mehe armukadeduse tõttu
Me kohtusime läbi ühe minu sõbranna ja saime kohe aru, et oleme ühe terviku kaks osa. Nimetagem meest Robertiks - olen temale elu lõpuni tänulik, et sain tunda, mis on tõeline armastus - see on selline, et teeb haiget ning ma pole kindel, kas ma seda enam kunagi tunda tahan.
Kohtumise ajal oli Robert kolmekümnene ja mina temast viis aastat vanem. Ta ei olnud minuga tutvumiseni olnud ainsaski tõsises püsisuhtes, kooselust rääkimata. Minuga kohtudes jäid ära õhtused väljaskäimised sõpradega ning ime küll - mees, kes muidu oli seltskonna hing ja agar suhtleja, hakkas eelistama koduseid televiisorivaatamisi minu seltskonnas. Meil oli alati head veini ja kodused õhtud tundusid üks mõnusamatest ajaveetmise viisidest. Roberti ema oli (vaatamata meie vanusevahele) väga rahul, et tema pojal on lõpuks ometi mõistus pähe tulnud ning lootis, et loome pere ning elame nagu normaalsed inimesed kunagi.
Robert ei väsinud rääkimast oma naisseiklustest, mida tal oli olnud tohutu hulk - eks mehe enesetunnet tõstab ikka teadmine, et on paljude neiste poolt hinnatud. Ju pidi see tõstma tema väärtust ka minu silmis. Ta polnud rikas, aga ilusa ja seltskondliku mehena ei pidanudki ta naiste tähelepanu võitmiseks eriti vaeva nägema - neid kleepus ta külge ka meie koosolemise ajal ning Robert suhtus sellesse kui millessegi täiesti endastmõistetavasse.
Kui aga minule juhtus helistama kas või keegi meessoost sõber, oli tüli majas: kes helistab ja miks helistab? Asi läks selleni, et tänaval koos Robertiga kõndides ja mõnda meestuttavat kohates pöörasin ma pea ära, et mitte tervitada, sest sellele oleks järgnenud minu mehe poolne ülekuulamine: kes tervitatu ikkagi oli ja ega ma temaga minevikus maganud pole? Minu väidet, et ma ei suudaks ka parima tahtmise juures kõikide oma tuttavatage voodist läbi käia, ei võetud tõsiselt.
Robert ei uskunud mehe ja naise sõprusesse - mina aga küll. Ja see saigi peamiseks põhjuseks, miks me hakkasime teineteisest kaugenema. Koos väljaskäimisest ei tulnud samuti head nahka - tema naeratas ja kõneles kõikide naistega, kes ennast talle "pakkuma" tulid, aga kui keegi meestest üritas mulle kasvõi süütut komplimenti teha, oli riid majas ning Robert valmis minu "solvajaga" rusikavõitlusse asuma. Mul on alati palju meessoost sõpru olnud, aga olles minevikus elanud naistemehe elu, ei suutnud Robert mõista, et mehe ja naise vahel ei pea alati midagi intiimset tekkima või olnud olema.
