Stroomi mets vajab päästmist!
Stroomi mets vajab abi, et olla elujõuline ja pakkuda turvalist keskkonda. Ilma abita võib metsa olukord 20-30 aasta pärast nii palju kannatada, et oleme hindamatust väärtusest ilma.
Esimene mure on prügi. Peale grillimist või tšillimist jääb olmeprügi inimestest tihti metsa alla maha ja mõned kummaliselt emad mängivad seal hiljem oma lastega. Tekivad ka ulatuslikud prügikolded, milleni 7.mai koristustalgutel ei jõutud.
Prügiprobleemi saab leevendada suurema hulga konteinerite sinna paigutamisega. Loomulikult peame koputama ka endi ja kaaskodanike südametunnistusele, et mõtlematu lagastamine lõpetataks.
Teine suur risk on tuleohtlikkus. Metsa ääres, rannapoolses küljes on mitu grillimiskohta, kus on märgid, et mujal tuld teha ei tohi. Tegelik vajadus lõkkekohtade järele on vähemalt viis korda suurem.
Seega tuleks turvalisi tuletegemise kohti juurde luua. Metsas on lagedaid alasid, kuhu võiks lõkkeplatse teha. Inimesed on harjunud metsalagendikel käima, kuid siis tehakse tuld omaalgatuslikult ja see on ohtlik.
Looduslikult ohustab metsa soostumine. Kraavid on umbes ja ajavad vett üle ka peale väiksemat vihmasadu. See on halb nii metsa tervisele tervikuna kui ka ebameeldiv külastajatele. Kiiremas korras tuleb ka üle vaadata kraavide olukord ning teha kraavivõrgustik korda.
Metsa ja eriti puude tervislik seisund on halb. Metsal puudub pidev hooldaja. 2009. aasta novembrikuu tormikahjustused on siiani näha. Väidan, et see on ohtlik inimestele, eriti lastele. Samuti soodustab see puuhaiguste teket ja levikut.
Stroomi mets vajab kindlasti metsa- või pargivahti, kes oleks oma ala spetsialist. Tema ülesanne peab olema metsa tervisel silma peal hoida ja seda tervendada. Samuti võiks ta korraldada metsaelu turvalisust üldisemalt.
Mureks on ka üldine turvalisus ehk inimeste poolt loodud ohud nagu röövlid, riiukuked, narkomaanid ja „liputajad". Nii tiheda külastatavusega ja laste mängumaaks kujunenud metsas ei tohiks see
mingil juhul nii olla.
On noori, kes end metsas "pilve tõmbavad" või täis joovad ning möödujaid hirmutavad. Lihtsalt lusti pärast. On olemas kohti, kus võivad toimuda teismeliste omavahelised võimumängud, toimub
füüsiline piinamine jne.
Vaja on politsei ja/või mupo jalgsipatrulli. Ei piisa sellest, et patrullautoga sõidetakse kõvakattega teedel. Metsas on vaja füüsilist kohalolekut. Samuti saaksid eelpoolmainitud organid silma
peal hoida iseeneslike lõkkekohtade tekitajatel.
Endiselt valitseb teadmatus metsa tuleviku suhtes. See on üks päris vana mure nii paljudele kohalikele kui ka naaberlinnaosade inimestele. Põhja-Tallinna üldplaneering näeb ette Põhjaväila läbiehitamist Merimetsast. Pelgulinna Seltsi poolt on kogutud üle 6500 allkirja, et metsa säilimise eest seista. Selget vastust pole keegi saanud.
Kavandatakse ka uut elurajooni praegusele Hipodroomi alale. Uusarendus tõstab metsa koormust veelgi ja nõuab linnale veel enam pingutusi meile olulise roheala säilitamiseks.
Tuleb tulla vastu elanike tahtele, sest nemad maksavad linnale makse ning loovad sellega linnas elamisväärse ja edumeelse keskkonna. Nad vajavad kohta, kus lõõgastuda ja loodust nautida.
Põhjaväila osas on lahendus olemas. See võiks suubuda Sõle tänavale, mis ehitati juba omal ajal nii lai ja varuga laiendada teed nii, et tulevikus saaks välja ehitatud suurtele koormustele vastav suue Haabersti-Paldiski suunas. Eeldus on juba seegi, et liikluskoormus Kopli poolsaare tööstuse juurde ja tagasi on tunduvalt vähenenud võrreldes möödunud aegadega.
Olen tähelepanekud edastanud Tallinna linnapeale ja Põhja-Tallinna linnaosa vanemale ja halduskogu liikmetele. Loodan saada vastused Stroomi metsa majandamise kava kohta ning asutakse peagi tegudele.
Merimets peab säilima ja ta vajab selleks abi. Põhja-Tallinn on tänu metsale unikaalne koht terves Tallinnas. See on väärtus, mida Põhja-Tallinn ja linn peaksid säilitama koostöös arendajate ja
kohalike inimestega.
