Käin aeg-ajalt kodumaal ja peagi naasen Eestisse alaliselt. Kuna olen igasuguste ülbikute ja ebasõbralike inimeste suhtes kiiresti konflikti sattuv, siis on Eestis mul tekkinud mitte just harva ütlemisi kaupluste kassapidajatega. Mossis näod (selle kannatan veel välja), aga kui ma olen ostnud kassast kilekoti ja seda kassapidaja mulle ei ava, siis on pahandus majas. Loomulikult saan sellise asjaga ise hakkama, aga see on nende kohus. Mõni preilinna on öelnud, et läheb kaua aega. Vale jutt.
Kauem aega läheb siis, kui mina nö viimasel minutil avastan, et oleks ka kotti tarvis ja selle lindi alt haaran.Vot siis, minul kui vanemal inimesel võtab selle avamine tunduvalt kauem aega. Tehkem seda, mis kuulub töökohustuste hulka.

Vaadake, kuidas Soomes selline teenindus käib! Lausa kutsub poodi! On olnud juhuseid kus soovitud tööstuskaupa momendil poes ei ole, aga saab tellida. Selge, tellin. Müüja ütleb, et kui kaup saabub, siis ma teatan teile telefonitsi. Hea küll. Annan oma telefoninumbri ja ootan. Mida aga ei tule, on kauba saabumisest kõne. Helistan ise tagasi ja siis teatatakse, et kaup juba nädal tagasi kohal. Selliseid juhuseid on olnud kaks. Selline ükskõikne suhtumine!

Ilmselt ongi asi selles, et olen harjunud siinpool vägagi kõrge teeninduskultuuriga ja kui tulen Eestisse, siis on jama lahti. Muuseas, mõni tuttav soomlanegi on maininud meie eestlastest teenindajate madalat töökultuuri ja väldivad Eestis nendesse poodidesse minekut. Veel üks näide. Hiljuti läks mul rivist välja Soomest ostetud kodumasin. Teatasin koheselt toote müüjale, oli garantii aeg. Koheselt võeti asi menetlusse. Mis on minu meelest kõrge teeninduskultuuri näitaja on see, et TÄNATI e-posti kaudu veel lisaks, et olen nendega ühendust võtnud. Asi aeti kiiresti korda. Näiteid on veel palju, kus Eestis on teeninduskultuur paljudes kohtades väga madal. Loomulikult on mul tunduvalt rohkem kogemusi hea ja väga hea teeninduse kohta.

Soomes on kutseharidus au sees. Ametit õpivad või ümberõpivad piltlikult öeldes inimesed sünnist surmani. Tavaline asi, et penskarist vanahärra on toidukaupluses müüja. Või vanamemm on bussijuht. Eestis on peaasi, et saaks kuidagi kõrghariduse. Kuna kõrgharidusega enam ei soovita igale ametile tööle minna ja pea ka eriti ei võta, siis ongi üks töötu jälle juures. Muideks Soomes on eestlastest koristajatel nii mõnelgi kõrgharidus. Selle koha peal on alt vedanud vähene soome keele oskus. Mis seal imelikku on? Peaasi, et teenistus ja ühes sellega ka pensioniarvestus tekib. Tundub, et Eestis ülikoolid toodavad paljuski töötuid. Või ma eksin? Hakaku teenindajad tegema oma tööd korralikumalt. Igaüks sellesse ametisse ei sobigi, kuna see amet on üldjuhul küllaltki stressirohke.