Soome elust unistav eestlanna: ootan seda aega, millal üle lahe kolida saan

Naistekas võttis ühendust Katrega, kelle mees Soomes elab. Naine plaanib lähiajal oma armsamale ka järgi kolida.

Mu mees töötab Soomes juba paar aastat ja plaanis on nüüd lähima poole aasta jooksul koos lapsega ka Soome isa juurde kolida. Oleme leidnud, et pere võiks ikka koos elada ja sellist elu väga elada ei taha, et üks ühel maal ja teine teisel.

Arvan, et see kodumaa igatsemine jääb ikka südamesse. Ikkagi oma keel ja oma rahvas. Eestis saan end vabamalt tunda, kuna keel on täiesti selge ja ühegi sõnaga ei jää jänni ega pea pikalt mõtlema, mida öelda. Hetkel igatahes ootan Soome kolimist väga, sest see saab meile kui perele olema uus ja ma arvan, et ka huvitav kogemus. Suhted vanematega loodetavasti kannatada ei saa. Ka praegu on minu elu Tallinnas ja nende oma Lõuna-Eestis, seega näeme nagunii harva ja paari kuu tagant. Minu Soome kolimine seda ilmselt ei muuda ja Eestit külastama hakkan ma täpselt samasuguse intervalliga.

Arvan, et eestlased, kes Soome ikkagi oma vabast tahtest kolivad (mitte tööpuudusest või lihtsalt paremate töökohtade pärast), on seal ikka õnnelikud. Need, kes üle lahe vaid töö tõttu lähevad, võivad ilmselt millestki seoses kodumaaga tugevalt puudust tundma hakata, sest süda kuulub mujale. Minu süda aga kuulub sinna, kus on mu pere ja nendega koos olles olen õnnelik kus tahes.

Samas arvan, et hakkan Eestit igatsema sellel hetkel, kui pean tööle tagasi minema. Hetkel ei kujuta ma end veel väga hästi ette Soomes töötamas või siin kuskile kandideerimas, sest keel ei ole nii selge. Kodumaal oleks see asi ikka lihtsam ja võimalused seega palju suuremad, aga sinna on veel veidi aega ja eks näis, kuidas kunagi läheb.

Muidugi on ka see võimalik, et paari aasta pärast Eestisse tagasi tuleme.