Söögiraha pole, aga joogiraha jätkub?
Aga kui küsida arvamust ühelt inimestegrupilt, kes elavad meie arvukate ööklubide läheduses, siis nemad väidavad, et rahval küll rahapuudust ei paista olevat, kui just ööklubis alkoholi tasuta ei jagata või sealses õhus viibimisest rahvas lihtsalt lolliks ei lähe! Ma ei saa aru, kuidas on võimalik nii vaesel rahval nii palju pidutseda? Näiteks Tartu linnas on tavaline, et tänavad on hommikul kella viieni rahvast täis.
Ja oleks siis lihtsalt vaiksed kojutõttajad, kes hommikul kella kaheksaks peaks ju juba kas ülikoolis või tööl olema. Ei, need omaarust väljavalitud on väga kõrgendatud meeleolus ja annavad sellest ka ümberkaudsete majade elanikele lahkesti teada: kes võtab üles kõva laulujoru, kes kisab heleda häälega nagu Vargamäe Krõõt, kes suhtleb röökivas kõneviisis oma telefoniga, mõni on nii härga täis, et kipub kaklust algatama. Ülejäänud liiguvad nelja- või viieliikmelistes kampades rõõmsalt ja ärevalt ühest klubist teise, näiteks Atlantis, Illusioon, Club Tallinn ja veel mõnda kiirtoidukohta või Statoili põigates, samas veel sõiduteel kakerdades ja taksosignaale oma laulurõketele refrääniks kõlada lastes.
Niiviisi asjatades ei arvestata kuidagi selles "Bermuda kolmnurgas" elavate inimeste öörahu. Miks arvatakse, et kui pool rahvastikust on öösel üleval ja joomas, siis teine pool peab nendega sunniviisiliselt kaasa elama ja ka öösel üleval olema?
No vabandage väga, aga korralikud inimesed peavad hommikul tööle minema ja lapsed kooli! Aga mis töötegija on väljamagamata inimene? Ma saan aru, et pidutsejal on enda vaba valik - tahab, paneb pidu hommikuni ja magab järgmise päeva peatäit välja. Kuid mida peavad tegema sunniviisiliselt ärkvel olevad inimesd - ikka terve ööpäev üleval olemises pole midagi meeldivat, terve päev on rikutud.
Ma ei tule siia kommentaare nuruma, stiilis, et kolige ära kui ei meeldi jne. Ei meeldi jah, aga ma elasin siin juba ammu enne kui see neetud ööklubidekolmnurk tekkis ja miks just mina pean nende pidutsejate pärast elukvaliteedi langust kannatama? Muidu seame eeskujuks ikka, et kuidas mujal Euroopas asjad seatud on ja mida meie järgi peame tegema. Öelge, kus on veel nii, et rahvas lällab hommikul viieni pidutseda neli ööd nädalas? Näiteks Norras on kell kaksteist öösel pidu läbi ja pood kinni ja enamustes klubides alla 21-aastased sisse ei saagi, paljudes on vanusepiirang alates 24. eluaastast.
Ja kust see raha võetakse? Muidu on hala, et pole palka ja lastetoetusi, millest elada, aga joomiseks on raha kui muda!
Ja pidutsejad on meil ikka alla kahekümnesed suuremas enamuses, kõva raha see 19 eurot mida kuu aega lastele taskurahaks anda: kust muidu need noored selle raha võtavad, ikka vanematelt. Üks kontingent on veel alaealised, keda kuskile ööklubisse sisse ei lasta - libistavad need beebinäod siis klubi ukse taga pudelist märjukest ja töllerdavad kampades mööda tänavaid öö läbi.
Siis on meil häda, et noored ei oska mingit tööd ja ametit. Mida nad oskavad, kui nad hommikul kooligi ei jõua? Aga see on juba teine teema.
Ma tahtsin lihtsalt pöörduda nende inimeste poole, kes elavad ööklubide läheduses ja kes sellepärast kannatavad. Kirjutage, kuidas teid on mõjutanud see uus "majandusharu", mille tahtmatud toetajad me oleme. Kas sellist padujoomist peab nüüd uueks "Eesti Nokiaks" nimetama?
