Sellisest palgasüsteemist ei saa unistada ükski eraettevõttes töötav inimene ega ka tavalised ametnikud avalikus sektoris.

Masu alguses kogus kirgi Postimehe algatatud kampaania riigikogulaste palkade vähendamiseks. Ka mõned poliitikud tunnistasid, et palgasüsteem on tõesti iganenud ja ei vasta praeguse ühiskonna nõudmistele ja õiglusmeelele.

Samas võis rahvas kuulda ka haledaid põhjendusi, miks ei tohiks rahvaesindajate palku isegi mitte kriisi ajal kärpida. Peaminister Andrus Ansip (RE) teatas, et palga vähendamine võib tähendada seda, et mõni riigikoguliige ei suuda vähendatud palga eest oma peret enam üleval pidada.

Asi kulmineerus sellega, et riigikohus leidis, et rahvaesindajad ei tohi oma palka vähendada, kuna see oleks põhiseaduse vastane. Riigikogulased otsustasid seega vähendada oma kuluhüvitist algselt 15 ja hiljem kümne protsendini.

Asjad justkui rahunesid. Kuid endiselt võis kuulda mõnede riigikogulaste kurtmist teemal, kuidas neile on liiga tehtud. Näiteks Eiki Nestor kurtis, et riigikogulaste palka ei saa vähendada selle tõttu, et muidu hakkaks riigikogulased korrumpeeruma. Alles hiljuti aga teatas Igor Gräžin, et vähendatud kuluhüvitise eest saab tema osta vaid kaks paagitäit bensiini.

Samas ületab ka praegune kuluhüvitis Eesti miinimumpalka ja pensionit, millest tuleb paljudel inimestel kuu aega elada. Laste-, toimetulekutoetusest ja töötuabirahast ei tasu siinkohal isegi rääkida.

Nüüd siis taastub riigikogulaste palk ja majanduskriis oleks justkui läbi. Mis siis, et töötuse arv püsib kõrge ja paljud inimesed teenivad vaevalt nii palju, et ots otsaga kokku tulla. Mitmed inimesed ja pered elavad vaesuspiiril või allpool seda. Paljud on olnud sunnitud oma kodumaalt lahkuma.

Praegune olukord hakkab juba tõsiselt inimeste õiglusmeele pihta lööma. Kuidas on võimalik, et rahvaesindajad võivad niimoodi inimestele, nende tööandjale, näkku sülitada.

Tegelikkuses peaks olema riigikogulase palk seotud hoopis ühiskonna nõrgimatega, mitte keskmise palgaga, mis ei näita ühiskonna tegeliku seisu. Riigikogulase palk võiks olla seotud kas miinimumpalga või keskmise pensioniga. See sunniks neid leidma viise ühiskonna nõrgemate aitamiseks. Palgasüsteemi muutmine ei pruugi säästa riigile suurtes kogustes raha, kuid samas mõjub see positiivselt eestlaste õiglustundele.