Ma ei ole mingi nunn ega Maaja Kallast, vahepeal ropendan või vannun isegi, aga noorte, pealtnäha 13-15 aastaste neidude suust nii vulgaarseid väljendeid kuulda on ikka jahmatav küll. Keerasin kohe ümber ja kõõritasin neid, et näha, kas mingid tänavatüdrukud - ei olnud. Olid tavalised lakitud-blondeeritud skene-teismelised. Nad ei pannud mu jõllitamist tähele ka (vaatasid ka teised, mitte ainult mina), vaid liikusid ropu käratseva harakaparvena kuskile Tammsaare pargi suunas.

Mõtlesin, et kas nende vanemad on teadlikud, et nende võsukesed nõnda kõnelevad? Kas neile pole siis õpetatud, et viisakas inimene ei lõuga tänaval ja trollis nii, et kümne meetri raadiuses kõik on jutu sisuga kursis? Ja tekkis tahtmine ka küsida, et kas lapsukesed ikka saavad aru kui rõvedat juttu nad suust välja ajavad? Roppused on harva omal kohal, aga mõnikord on (näiteks täie hooga varba vastu kapinurka löömine võtab vanduma küll, aga ma ei kisa heleda häälega, vaid ikka omaette pobisen), aga sidesõnana jätavad roppused lihtsalt kasimata ja harimata matsi mulje inimesest.

See pole sugugi esimene kord, kui ma sellist asja märkan, viimase paari aastaga on ropendavaid noori linnapilti järjest rohkem siginenud. Arvasin aastaid tagasi kaubanduskeskuste pinkidel kõõluvaid ja sihitult aega surnuks löövaid teismelisi vaadates, et ega sellest enam hullemaks minna ei saa - istuvad ja passivad ja mõnitavad tüsedaid inimesi. Aga sai, näed, nüüd on noored õue kolinud ja kisavad seal oma roppuseid.

Pean vaatama, et oma lapsele ikka selgitan, et "pohhui" ei tähenda vene keeles "ükskõik" ja "nahhui" ei tähenda "kurat" ja sidesõnana "fakk!" kasutamine näitab mitte ainult teda ennast, vaid ka tema vanemaid halvas valguses.

Õnneks pole roppuste faas meieni veel jõudnud ja loodan, et ei jõuagi. 

Lapsevanemad, palun kontrollige oma teismeliste sõnavara üle. Kuni 18-aastaseks saamiseni on nad siiski teie kasvatada ja vastutada.