Sagadi mõisas keeratakse aeg 300 aastat tagasi - toimub Põhjasõda
25-27. mail keerab Kolme Krooni Klubi Vihula vallas ajamasina 300 aastat tagasi. Tagasi aega, mil toimus Põhjasõda ja milles oli oma väike, kuid mitte tähtsusetu roll ka Vihula vallal. Rootsi kuninga Karl XII armee laadis Käsmus maha suured moonavarud. Käsmust viidi need varud Rakveresse ja sealt juba edasi Narva, kus peeti Põhjasõja üks olulisem lahing. Lahing, mis lõppes noorukesele Rootsi kuningale Karl XII täieliku triumfiga.
Ürituse põhiidee on tutvustada kohalikele inimestele ja ka külalistele Põhjasõja ajajärku, demonstreerida ajastukohast sõjaolukorda ning sõdurielu.
25. mail kell 11.00 kogunevad erinevate maade (Rootsi, Norra, Venemaa, Soome, Eesti) ajalooklubide esindajad Sagadi mõisa, kus riietatakse ennast ajaloolistesse vormidesse. Mõisa kinniste uste taha jäävad tänapäeva moodsad esemed nagu mobiiltelefonid, fotoaparaadid, päikeseprillid jne.
Keskpäevaks liiguvad kõik Käsmu, kus meremuuseumi viikinglaevaga tehakse tiir kohalikul lahel. Kaksteist inimest mahutava ja inimjõul töötava laevaga liigutakse ka sadamamuulini, mida väidetavalt kasutas Karl XII laevastik sõjavarustuse maha laadimiseks.
Käsmu meremuuseumis jagub silmailu muuseumi eksponaatide näol, mis peaks vähemalt „rootsi“ karoliinidel silmad põlema ja käed värisema ajama.
Sõjaolukord mängitakse ajastukohaselt läbi
Peale meremuuseumi külastust (umbes kell 17.00) algab sõjaolukord. Seljas ajastukohane vorm, kaasatakse mustketid/mõõgad ja kahurgi on olukorra ilmestamiseks esindatud.
Sõjamängus liiguvad Vene väed Salatsele. Seal saavad nad valida oma sõjaväele laagriplatsi, panna üles postid, moodustada patrullid, teha sõjaplaane jne. Kogu edasine tegevuskäik kujuneb ohvitseride plaanide ja vastuvõetud otsuste järgi. Sõjaolukorra põhiidee seisneb selles, et venelased luuravad rootslasi, üritavad neid rünnata, röövida moona või muud - vastavalt sellele, mis plaani vene poole ohvitserid välja töötavad. Vene pool jääb n.ö. varitsusse Rootsi vägesid ootama.
Rootsi pool liigub tagasi Sagadi mõisa, kus neid ootab hobutransport. „Rootslased“ pakivad enda varustuse vankritele ning hakkavad liikuma Salatse poole. Kui „rootslased“ jõuavad Salatsele, püstitavad nad seal laagri ja ohvitserid töötavad samuti välja plaani vastavalt olukorrale.
Sõjaolukord kestab laupäeva pärastlõunani, umbes 15.00-ni. Peale seda tehakse kokkuvõtteid, muljetatakse, pakitakse laagrid kokku ja liigutakse tagasi Sagadi mõisa hoovi.
Sõjaolukorra jaoks on korraldajad varunud 40 kg püssirohtu. Lisaks jagatakse igale soldatile päeva ratsioon 24h, mis koosneb lihast, soolapekist, võist, leivast, kaljast/lahjast õlust, kruupidest, küüslaugust, sibulast ja soolast.
Laupäeva õhtut saadab laagrisumin
Laupäeva õhtul kell 18.00-19.00 püstitatakse Sagadi mõisas ühine laager. Õhtupoolik saadetakse mööda laagrielu elades, nagu see võis välja näha 300 aastat tagasi. Ööbitakse samas laagris.
Pühapäeva naelaks saab näidislahing
27. mai hommikul toimub hommikusöök, mille järel näidatakse kohalikele inimestele ja mõisa külalistele rivimanöövreid. Publikul on võimalus tutvuda varustuse ja relvadega.
Kell 12.00 toimub külalistele Sagadi mõisa hoovis ka ajastutruu näidislahing. Näidislahing saab olema vaatemänguline: kahurid ja musketid pauguvad, sõdurid näitavad oma oskusi, kõlavad rootsi- ja venekeelsed käsklused.
