Kiirendasin sammu ja minu õuduseks tegi seda ka selja taga kõndiv mees. Olin kodust ainult kahe minuti kaugusel, kuid sisenesin hirmust mingi võõra inimese aeda ja marssisin kiiruga ukse poole, teeseldes, et ma elan seal. Samal ajal otsisin ruttu kotist telefoni, et mehele helistada.

Kurivaim tuli mulle järele ja siis tuli kallale! Hakkasin kiljuma nii kõvasti kui võimalik. Lõpuks ta röövis mult ainult telefoni ja jooksis ehmunult minema.

Koju jõudes helistasin kohe politseisse. Umbes kaks tundi hiljem sõitsin mööda sama tänavat patrullautos kaasa ja kujutage ette: seal ta oli ja ootas järgmist ohvrit! Saadi kätte ja määrati kohtus ka karistus.

Loo moraal? Kurjategijad ei ole reeglina eriti targad!