Noored ei julge investeerida

Riigikantselei tarkade otsuste fondi toel viidi 2012. aasta lõpus läbi Eesti elanike finantsalase kirjaoskuse uuring. Uuringu üks küsimus oli, et kuivõrd olete oma raha investeerimisel valmis riske võtma? Vanusegrupis 18-29 selgus, et kõigest 4% noori oli „vägagi valmis“ seda tegema ja 19% „pigem valmis“. Mis tähendab, et 77 % noori ei julge riski võtta ning igasugused investeerimisinstrumendid neil sisuliselt puuduvad.

Üldiselt noored hindasid oma teadmisi rahaasjadega kursis olemisest vaid „rahuldavaks“. See näitab teravat probleemi. Koolides õpetatavast finantskirjaoskusest tuleb puudu ning kodudes pole põlvkondadevahelist kogemuste vahetamist. Selle tulemuseks võtavad noored lihtsakäeliselt erinevaid kiirlaenusid, mõistmata nende ohtusid. Eriti murelikuks teeb see, et ainult 43% noortest suutis lihtsa liitintressi ülesande õigesti ära lahendada . Samuti selgus, et noored ei planeeri oma rahaasju.

Kinosaalist finantstrenni

Sa teed trenni, et hoolitseda oma keha eest. Sa käid kinos, teatris, kontserdil, et vaimu eest hoolt kanda. Miks sa ei hoolitse oma isikliku finantsseisu eest? Sinu sissetulek saab kasvada nii palju kui palju arened sa ise. Seega, enamasti ei saa me paremaid tulemusi kui me ise väärt oleme.

Tippsportlane ei saa olümpiavõitjaks kui ta ei harjuta iga päev, inimene ei saa finantsiliselt targaks ja edukaks kui ta ei arenda ennast pidevalt. Läbi pideva enesearengu jõuame me lõpuks rahajõustikus poodiumi kõrgeimale astmele ehk finantsvabaduseni.

Selleks, et seda kõike saavutada on Ärikatel loonud koos SEB pangaga projekti „Rahajõustik“. Läbi nelja seminari jagavad oma tarkusi erinevad eksperdid, et noored saaksid edaspidi oma rahaasjade planeerimisega paremini hakkama. Rikkad panevad finantsressursid enda kasuks teenima, aga vaesed rügavad raha nimel. Kas sina tahad, et raha töötaks sinu eest?