Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Reimo Mets, mis Sul viga on?

 (140)
Reimo Mets, mis Sul viga on?
Foto: Rene Suurkaev, Eesti Päevaleht

Kolmapäeval jõudis avalikkuse ette, et geiaktivist Reimo Mets andis kohtusse teda internetikommentaarides solvanud ja ähvardanud isikud. Mees on jurist, ju ta teab, mida teeb. Aga mida tähendab see lugu tegelikult?

Kindlasti mäletab suur osa lugejatest oma kooliajast vahejuhtumit, kus üht või teist koolikaaslast narriti või mõnitati. Kas oli keegi liiga paks või kandis ta näiteks hambaklambreid. Kui oli vaja kedagi alandada, siis see ohver ka leiti. Vahet pole, et see põhjus oli lapsik ja üdini nõme. Põhjus leiti alati.

Nii on ka tänaste internetikommentaatoritega. Osalt nalja pärast, mõneti ka täiesti tõsiselt, otsitakse vigu ja pisiasju, mille kallal norida. On ju keskmine eestlane selline väike ja tige putukas, kes toitub halbadest sõnadest. No ei tohi ju keegi end liialt hästi tunda — tuleb talle vähemalt internetikommentaarideski midagi halvasti öelda. Las siis nutab ja tunneb selle maailma tõelist karmust!

Anonüümne internetikeskkond on selliseks tatipritsimiseks ideaalne paik. Seda võiks võrrelda lausa linna avaliku peldikuga, kus iga loll võib seinale oma “krõnksu” joonistada. Ja sellisele “elukunstnikule” on üks geiaktivist suurepärane saak! Lausa jackpot! Kui selline kommenteerija kirjutab kommentaarikasti sõna “pede”, valab ta lausa õnnepisaraid.

Aga tulles tagasi kooliaja juurde — kui üks õppur teist paksuks sõimas või vaesemat kooliõde tema riiete pärast terve klassi ees mõnitas, siis mida tegi ülejäänud klass? Lollimad naersid ja “targutasid” kaasa. Targemad keerasid näo ära ja häbenesid. Alandatud õpilane ise püüdis ebameeldiva olukorra kuidagi ära kannatada ja kui ta oli piisavalt arukas, suunas ta oma energia õppimisele. Ehk tulevikule.

Need parastajad ja mõnitajad olid ju enamasti halva õppeedukusega, rikutud lapsepõlvega ning ei teinud vahet Aafrikal ja Aasial. Sellal kui teised pürgisid kõrgemale, jäigi nende maailm sinna algkooli tasemele. Sestap polnud ka mõtet nende mõnitusi väga tõsiselt võtta — milleks raisata enda energiat sellise tühjuse peale?

Ja nii ma küsingi: Reimo Mets, mis Sul viga on, et Sa püüad võidelda rumalusega? Neid anonüümseid tatipritsijaid ei ole võimalik ümber kasvatada! Või tunned Sa tõesti vajadust alustada sõda, mis on juba eos kaotatud?

Nende kommenteerijate mõttemaailmas jääd Sa alatiseks selleks, millisena nad oma kommentaaris Sind kujutasid. Teisilugejaid see ei mõjuta. Vaevalt ka Sind ennast.

Juristina peaksid Sa mõistma sedagi, et lolli pole mõtet kohtusse anda puhtalt selle pärast, et ta on loll. Pealegi ütleb hulk neid tattninadest kommenteerijaid uurija laua taga värisedes niikuinii, et tegi lihtsalt nalja. Internetikommentaare tuleb võtta omaette žanrina, mis suures osas võiks jäädagi vaid virtuaalseks tegelikkuseks.

Kogu eelnev jutt ei käi loomulikult otseste tapmisähvarduste kohta. Sisult kriminaalne tegu ei tohi kunagi tähelepanuta jääda. Juriidilises plaanis ei ole vahet ka sellel, miks kellegi surma soovitakse. Sellesisuline kommentaar pole enam rumalus ega nali, vaid rangelt karistatav süütegu.

Seetõttu, Reimo — ära tegele populismiga, ja unusta need rumalad solvangud. Las saavad karistatud need, kes seda ka tegelikult väärivad!