Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Regionaalhaigla ülemarst dr Andrus Remmelgas: väide, et õed ei suuda sama hästi elustada kui arstid, on väär

 (32)
Andrus Remmelgas
Andrus Remmelgas

19. septembril ilmus Delfi Rahva hääles Alar Sudaki avalik kiri Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu esimehele Toomas Vilosiusele. Sudak kirjutas, et kui kiirabiarstide koondamise plaanist pole aastavahetuseks loobutud, siis aktiviseerub rahvaliikumine "Inimelude kaitseks" ja asutakse korraldama miitinguid. Sudaki pöördumisele vastab Regionaalhaigla ülemarst dr Andrus Remmelgas.

"Terviseameti korraldatud kiirabiteenuse osutamise konkursi tulemusel, osutab Regionaalhaigla 30. detsembrist 2013 kiirabiteenust Lääne-Harju teeninduspiirkonnas. Vastavalt Terviseametiga sõlmitud halduslepingule on Regionaalhaigla kohustatud osutama teenust 11 õebrigaadiga, millele lisandub 2015. aasta jaanuarist üks õebrigaad Sauel. Olgu öeldud, et ka senini olid selles piirkonnas enamik brigaadidest õebrigaadid.

Lisaks eelmainitud brigaadidele, kuuluvad Regionaalhaigla kiirabikeskuse koosseisu 2 reanimobiilibrigaadi raskemas üldseisundis patsientide teenindamiseks, mille juhiks on alati arst ning mis erineb oma varustuse poolest kiirabibrigaadist, võimaldades teostada III astme intensiivravi.

Ei ole põhjust arvata, et õebrigaadide pakutav kiirabiteenus oleks halvema kvaliteediga kui arstibrigaadi oma. Tänapäevases kiirabisüsteemis töötav õde on oma ala professionaal, kes on kursis tänapäevaste diagnostika- ja ravimeetoditega kiirabis ning kes regulaarselt osaleb täiendkoolitusel. Vaatamata sellele, vajab ka kogenud kiirabiõde vahest arstlikke nõuandeid või reaalset abi sündmuskohal, seda eriti keeruliste kliiniliste juhtumite lahendamisel. Siis on abiks eelkõige reanimobiilibrigaadid, mis kuuluvad Regionaalhaigla koosseisu ning mis on ka siiani õebrigaadidele abiks olnud.

Seotud lood:

Kahetsusväärselt on levimas arvamus, et justkui ei oleks õebrigaadid elustamisel nii edukad kui arstibrigaadid. Olen veendunud, et nii ei saa ega ei tohi väita. Kui analüüsida elustamisstatistikat, siis kõige olulisem eeldus taaselustamisel on kohene elustamisvõtete rakendamine kohalviibivate lähedaste või teiste abikutsujate poolt ning kiirabibrigaadi kohalejõudmise aeg ehk kiirus. Statistikast on ka näha, et tihti alustab elustamist õebrigaad ning elustamist jätkab kohalejõudnud arsti- või reanimobiilibrigaad. See on tavapärane praktika. Siin tuleb aga arvestada, et statistikas kajastub see arstibrigaadi elustamisena.

Nüüd, kus avatakse uusi kiirabitugipunkte erinevates Eesti piirkondades, peaks kohalejõudmise aeg vähenema, mis on positiivne sõnum abivajajatele.

Õed kiirabis on paratamatus

Situatsioonis, kus erakorralise meditsiini arstide puudus muutub üle Eesti igapäevaseks probleemiks, on õdedel põhinevatele brigaadidele üleminek paratamatu, kuid ka mõistlik ja ratsionaalne kvaliteetse abi korraldamise seisukohalt. Isegi, kui me leiame arstibrigaadidele rahalise katte, puudub meil perspektiivis inimressurss praeguses mahus arstliku kiirabi üleval pidamiseks. Erakorralise meditsiini arste on Eestis niigi vähe ning neid peab eelkõige rakendama haiglate erakorralise meditsiini osakondades ja reanimobiilibrigaadides.

Üheks lahenduseks on arsti kaasamine kiirabibrigaadi töösse läbi vastavate tehnoloogiliste lahenduste.

Koostöös Terviseametiga töötas Regionaalhaigla välja süsteemi, kus Regionaalhaigla arstid konsulteerivad läbi telemeditsiiniliste lahenduste kõiki Lääne-Harju piirkonnas baseeruvaid õebrigaade. Seega saavad väljakutsel olevad õebrigaadid konsulteerida vajadusel koheselt Regionaalhaigla arstidega. Telemeditsiinilist lahendust on Regionaalhaigla edukalt kasutanud suhtlemisel brigaadidega Ruhnu, Kihnu ja Vormsi saarel.

Arste tuleb ja peab rakendama kiirabisüsteemis reanimobiilibrigaadides, kes tagavad professionaalse abi kiirabibrigaadidele suuremate õnnetuste korral aga ka maakonnahaiglatele kriitilises seisundis haigete ravil ja transportimisel.

Kiirabisüsteem vajab kindlasti veelgi ümberkorraldamist – nii nagu kogu riigis rakendatakse tõmbekeskuste mudelit, tuleks paika panna "tõmbekeskused" ka diagnooside ja sümptomite kaupa. Näiteks peab kiirabil kohe selge olema, kuhu viia avariisse sattunud raske traumahaige või millisesse haiglasse peaks liikuma infarkti- ja insuldihaiged. Need on teemad, mille üle tuleb meil arutada juba järgmisel, 2014. aastal," kirjutab Remmelgas Regionaalhaigla kodulehel.