Rahulik Nõmme on müüt - nädalavahetusel läheb lausa põrgu lahti
Ma ei saa kindlalt väita, et see rahulikkuse legend ei kehti teistes aedlinnaosades või -linnades - Pirital, Kakumäel, Laagris jne., aga ma siiski kahtlen. Isegi Lasnamägi on rahulikum, kui Nõmme.
Samas - võib-olla on Nõmme tõesti rahulik, kui oled töötu ja veedad enamuse oma ajast seal. Normaalse inimese kombel tööl käies aga on elu Nõmmel mind aga aina rohkem häirima hakanud, sest tuntud legendi paikapidavust mina koju jõudes ei leia.
Õhtud on veel kuidagi - kuuled vaid naabrimehe grillimüra, kuid nädalavahetusel läheb minu jaoks põrgu lahti.
Üleadne niidab muru, teine saeb oksi, kolmas kolgib mingeid poste maasse, neljas ehitab, viies (väga täpselt võetuna üle-üleaedne) teeb ketassaega talvepuid, kuuendal on igav ja garaažis oma autoga tegeledes peab eelmise sajandi muusika üle tänava mürtsuma, seitsmes korraldab aiakontserte koos Länikutega, kaheksas... Kas ongi mõtet jätkata?
Mitte, et mul midagi nende tegevuste vastu oleks, aga kui seda kakofooniat kuuled igal vabal hetkel. Kõik need tegevused on päeva peale laiali jaotatud ning käivad pealegi veel ringi (kes lõpetab saagimise, hakkab niitma ja seejärel pidu panema).
Siis avastad, et oma vaba aega kodus Nõmmel veetes oled sunnitud kuulama mingit häirivat müra ning lennujaama kõrvu puhkama minna tundub järsku täiesti tervitatava mõttena.
Kusagilt kuuldud idee, et sellistes elurajoonides võiks olla nädalavahetusel ette määratud aiatööde aeg (näiteks laupäeval kella 10st kuni 17ni), hakkab pärast paariaastast elu Nõmmel juba täiesti normaalsena tunduma.
Jah - kodu on püha ja teen seal, mis tahan, kuid kui kõik selle idee järgi käituvad, siis nädalavahetustel on suvise Nõmme rahulikkus müüt, mille paikapidavust pole selle levitajad vist kunagi kontrollinud.
Nii hakkavadki pähe kuhjuma ideed, et võiks elus väikese pöörde teha ja kolida mõnda rahulikumasse linnaossa. Näiteks Õismäele või Lasnamäele, mille elanikud eriti just suviti oma korteritest nädalavahetusteks minema plagavad.
