Pudulojuste kasvandus kortermajades aina kasvab!

Neljajalgsed sõbrad on paljudes kodudes lausa pereliikmeteks. Eks igaüks tea ise, kuidas oma aega sisustada ja kellele hoolt ning tähelepanu suunata. Ilus ja tore, seni kuni lemmikud jäävad koduseinete vahele ja ei häiri kaaskondseid.

Ma pole vastu, ka kortermajas võib laste rõõmuks või üksinduse peletamiseks kantseldada toredust pakkuvaid karvaseid ja sulelisi. Ainsaks tingimuseks on ühiselu reeglite austamine, samuti teiste inimeste elukvaliteedi tagamine. Seni, kuni kõik toimub isikliku korteri piires, on see aktsepteeritav. Probleemid tekivad, kui väljutakse neist raamidest.

Saatuse tahtel elan kortermajas, mille ühest trepikojast on saanud hoolimatu naabri tõttu tõeline kassikasvandus. Neid minitiigreid jagub meie kotta kümmekond. Vähe sellest - populatsioon suureneb, loodus ei jäta kutset. Rõõmsalt siis siin kiisud paljunevad, pole otsa ega äärt. Kõik sai aluse ühest toredast pehmekarvalisest toamõnusid nautivast kodukassist. Õnnetuseks on viimane poegivast soost, kes kohusetundlikult hoolitseb põlve jätkamise eest, ja nii aastas vähemalt korra. Ainus häda, järelkasvule ei leita kodusid ja seepärast suunataksegi teismelise ikka jõudnud karvapallid trepikotta – iseseisvale elule. Kahejalgseid vastutajaid ei morjenda karvavõrdki, mis neist edasi saab, veelvähem naabrite kannatused. Nii me siis siin elamegi, inimesed versus kasvav kasside asurkond. Pole vist mõtet rääkida trepikojas võimsa kajana kostvast kräunumisest ja väljakannatamatuks muutunud ekskrementide haisust. Igaüks võib seda ise ette kujutada.

Ei saa rääkida, et majarahvas poleks enda kaitseks teatavaid samme astunud. Korduvalt on pöördutud politsei poole. Korravalvurid on pakkunud ka teatud leevendust,  vahete-vahel on meie maja külastanud vastavad spetsialistid ja kättesaadavad kiisud toimetatud varjupaika. Kahjuks on hiirekuningad kavalad ja oskavad vältida neile ebameeldivaid tegelasi. Populatsiooni vähesid kadusid kompenseerib ka pidevalt töötav sünnitusmasin.

Olgem ausad, pahanduse tekitajad pole sugugi lollid, politsei küsimuste peale laiutatakse vaid käsi ja teatatakse süütu näoga – pole meie kassipere. Tõendamise küsimus, pole ka korravalvuritel süüd kontrollimatu olukorra pärast. Nokk kinni, saba lahti ja vastupidi. Lahendus puudub.

Ei aita seadused ega karistused, kõik saab alguse inimese suhtumisest endasse, loomadesse ja naabritesse. Kasvatuse küsimus.