Väga paljudes koolides ja eriti murdeealiste klassides pole ainetunnis mingit korda. Õpilased ei kuula ega ka kuule õpetajat, kes tihti selgitab ainet pealiskaudselt ja arusaamatult. Palju auru ja vilet läheb õpilaste korralekutsumise peale, sest õpetajal puuduvad vajalikud enesekehtestamise, õppeprotsessi juhtimise ja koostöö oskused. Selle tulemusena ei õpi ka need, kellel oleks muidu kerge hakkama saada. Kahjuks ei saa vajalikku ettevalmistust isegi need, kes tunnis vaikselt istuvad, sest normaalset tundi tihti pole.

Õpetajad püüavad kuidagi korda luua tunnikontrollide ja paljude kontrolltöödega, aga need toovad halvad hinded, sest tunnis pole ju õpitud. Nii saavadki head hinded põhiliselt kodus korralikult õppijad või andekad ja lahtise peaga lapsed.

Kahjuks puudub paljudes koolides ka õpetajatevaheline koostöö ja juhtkonna oskus korraldada õppetööd klassides nii, et saaks õppida.

Nii võib juba 5. klassist alates hakata kerima järelevastamiste ajal õppimine ja tundides läheb olukord aina kehvemaks. Kui sama klass on jõudnud näiteks 8. klassi, siis on paljudel puudujäägid nii suured, et süveneda ega õppida ei suudeta ka parima tahtmise juures.

Aeg on lihtsalt käest lastud ja siis süüdistatakse ainult õpilast. Hoopis kõik koolid, kus on palju kahtesid ja tunnikord halb, tuleks eraldi vaatluse alla võtta ja aidata olukorda lahendada.

Nii tehakse ju jätkuvalt kohutavalt suurt kahju meie lastele – nii hariduses kui ka õppimisharjumuste välja kujundamisel, mis kõik jääb kooli ainetunnis tegemata. Need on asjad, mida kodus pole võimalik õpetada. Või milleks siis kool üldse on ja milleks õpetajad palka saavad? Ainult süüdistatakse lapsi, kes käituvad ju tegelikult vastavalt olukorrale, mille täiskasvanud neile on kujundanud.

Laste tervise ja heaolu võtmes pole sel teemal üldse keegi sõna võtnud. Seal on kahju veel suurem.