Öeldi, et võiks tulla Edgar, kes vürtsi juurde tooks jne. Aga Ansip teatas koguni, et üks kandidaat ongi hea, see on demokraatia. Huvitav, kas järgmiseks ütleb tänane valitsusjuht, et riigikogu valimised ühe parteiga on samuti demokraatia?

Ideaalis peaks president olema parteide ülene. Nüüd siis, kus Keskerakond on oma kandidaadi Tarandi näol välja käinud, ta äkki ei sobi. Oravad tõttasid kohe küsima, et kas Keskerakond siis endi seast kedagi ei leidnudki? Samas, endi seast pole nii Reformierakond ja IRL kandidaati presidendikohale samuti leidnud, vaid koondunud Ilvese taha. Seega, mis teistele lubatud, oleks Keskerakonnale nagu keelatud? Muide, Tarand on poliitikuteülene, st rahva kandidaat, Ilves aga mitte. Ilves on erakondade kokkulepe tulemus, kes pidi üles näitama tänutunnet valitsuserakondade suhtes, Tarandilt sellist asja Keskerakond oodata ei saa, ega ootagi. Tarand ja truualamlikkus ei käi lihtsalt käsikäes.

Uus tase Eesti silmakirjanduses – mõjuagendist presidendiks

Kui Eesti meedia poolt Venemaa mõjuagendiks tembeldatud Savisaar äkitselt Eesti esimeseks meheks, st presidendiks kandideerima sobis (mäletatavasti peaministriks ei sobinud), siis mõtlesid paljud, et see on ikka uus tase Eesti silmakirjanduses ehk Eesti ajakirjanduses. Nüüd aga, kus kandidaat Tarand on väljas, siis hakati tuld ja tõrva tema pihta loopima. Miks? Tähendab, Tarand keeras kaardid sassi. Võimuerakonnad koos sotsidega ei arvestanud sellega, et Tarand ja Keskerakond just sellise ootamatu käigu teevad.

Võrrand, mille autoriteks on tänased võimulolijad, oli valmis meisterdanud selliselt, et see pidi võrduma Ilvese viie lisaaastaga. Selles oli ka tundmatu muutuja Keskerakonna jaoks, kuid mis ei pidanud võrrandi tulemust muutma, summat mõjutama. Keskerakond lisas võrrandisse aga ootamatult ettearvamatu muutuja, mis seadis küsimärgi alla terve võrrandi paikapidavuse. See viis Ilvese klanni hetkelisse ärevusse, mis väljendus meeleheitlikes sõnavõttudes ja pressiteadetes, a'la stiilis: „Tarand ei sobi! Tarand ei ole mitte keegi! Tarand on kloun! Valid Tarandi, saad Savisaare!“ jne. Tavaline mannetu poliit-demagoogia.

Ühine eesmärk pühendab abinõu

Jah, Indrek Tarand ja Keskerakond ei sobiks tulenevalt minevikukogemusest nagu eriti hästi kokku. Aga alles siis, kui ohus on Eesti demokraatia ning kodumaa on hädas, saab rahvas teada, kes on riigimees ja kes mitte, kes on üle oma isiklikest ja parteilistest huvidest ning kes mitte. Vajadusel sõlmitakse vaherahu, maetakse maha sõjakirves, ikka selleks, et mäng, mida nimetatakse poliitikaks ja millest sõltub ühe riigi edasine saatus, jätkuks ausate reeglite järgi. Ühine eesmärk pühendab abinõu. Keskerakond oleks võinud sotsidel ja valitsuserakondadel sünges vaikuses Ilvest valida. Las nad siis seletavad Läänele, et Eesti demokraatiaga on kõik korras. Aga miks karistada eesti rahvast selliste valimistega?

26 keskerakondlase hääled on Tarandil enam-vähem kindlalt kotis, kuna isegi nö „opositsionääridele“ Ilves ei kõlba. Seega, küsimus on pigem selles, kui palju oma peaga, st iseseisvalt mõtlevaid ja Eesti demokraatia säilimisest huvitatuid inimesi on Reformierakonna, IRLi ja sotside fraktsioonidesse alles jäänud.