Priit Kutser: Kunstiakadeemia ja justiitsministeeriumi uus hoone vahetagu kohad!
Miljööväärtuslik Kalamaja oleks suurepärane valik, sest loomemajanduse keskuseks pürgiv Põhja-Tallinn on oma mitmekülgsuses ja eripalgelisuses ning omanäoliste asumitega ideaalne asukoht Kunstiakadeemia uue peahoone jaoks.
Mõni ekspert on arvamust avaldanud, et Kunstiakadeemia kesklinnast ümberpaigutamine nõuaks lisaressursse ja ka aega, sest uues asupaigas tuleks jällegi arheoloogilisi väljakaevamisi teostada ja detailplaneering koostada. Siinkohal võib küsida, et kus meil kiiret on? Ega Eesti Kunstiakadeemia ole mingisugune lühiprojekt! Meie kunstiülikool on ikka sajandiks või sajanditeks kestma kavandatud. Seetõttu tuleks asukoht ikka hoolega läbi mõelda, enne kui kopp maasse lüüa.
Miks sundida kunsti- ja loomeinimesi sinna tossu ja lärmi sisse, kui paljud neist on Kalamaja oma elu- ja tegutsemiskohana juba valinud? Kesklinn on pigem pealinna äri- ja finantskeskus. Looming võiks toimuda teistsuguses, inspireerivamas keskkonnas, nagu seda on sellised Põhja-Tallinna asumid nagu Kalamaja, Pelgulinn või miks mitte ka Kopli, kus asub väljapaistev Tallinna Kunstigümnaasium.
Lisaks on meil ju Telliskivi Loomelinnak, Kultuurikatel, Kultuurikilomeeter ja Kunstiakadeemia lisandumine annaks piirkonna ja terve Eesti loomemajandusele sünergiliselt vägeva tõuke jõudmaks Euroopa ja miks mitte maailma tasandil väljapaistvaks loomemajanduspiirkonnaks.
Eesti Arhitektide Liidu liikme Raivo Kotovi sõnul on minu poolt väljakäidud mõte rajada Eesti Kunstiakadeemia Põhja-Tallinna iseenesest mõeldav. Kesklinnas, kuhu on kavandatud 16-korruseline hoone, mahub kunstiülikooli hoone 4600 m2 suurusele krundile. Krunt, kuhu aga saaks Kunstiakadeemia Põhja-Tallinnas rajada, peaks olema keskmiselt viis korda suurem kui senine Tartu maanteel paiknev ala. Vajalikke 20 000 m2 suuruseid sobivaid krunte Põhja-Tallinnas on, aga need kuuluvad kas eraomanikele (Noblessneri kvartal, Volta kvartal, Telliskivi loomelinnak) või siis riigile (Lennusadam, vesilennukite angaaride ja Noblessneri kvartali vaheline ala, tulevase nn Justiitspalee asukoht).
Seega, kui midagi välja pakkuda, siis olekski see just nn Justiitspaleele planeeritud ala. Tegemist oleks suurepärase asukohaga, otse mere ääres, Eesti Meremuuseumi kõrval, põhimõtteliselt Kultuurikilomeetril. Sinna kanti, Linnahalli kõrvale tuleb ka linnavõimu keskus, ehk siis ühishoone nii Tallinna Linnavalitsusele kui Tallinna Linnavolikogule. Igati perspektiivne ja mõistlik piirkond Kunstiakadeemia tulevasele hoonele.
Usun, et Eesti järgnevate aastate edumootoriks võiks olla just loomemajandus, kus võtmerolli peaks mängima meie kunstiülikool. Olen nõus Ekspress Grupi juhatuse esimehe Gunnar Kobinaga, kes ütleb, et kogu maailmas koonduvad ülikoolide ümber erialaettevõtted ja see kõik kokku moodustab ühe klastri, mis aitab kaasa nii üliõpilaste harimisele kui vastava tööstusharu ettevõtete arengule. Tõepoolest, näidaku pr Kivi neid disainistuudioid, skulptorite ateljeesid, sisearhitektide büroosid, kes jaksaks endale soetada ruumid südalinna kavandatava Kunstiakadeemia uue peamaja naabruses. Seetõttu – Põhja-Tallinn on see ainumõeldav koht Kunstiakadeemia uue peahoone jaoks.
Kokkuvõtvalt siis: võidaksid kõik, nii linlased, tudengid, linnakülalised ja paljud teised. Justiitsministeeriumi uus särav hoone City Plaza kõrval Tallinna Kaubamaja vastas ja Kunstiakadeemia Kalamajas mere ääres Eesti Meremuuseumi kõrval oleks ideaalseim lahendus, mis antud olukorras saaks hetkel üldse olla.
Autor on Põhja-Tallinna vanema asetäitja ja Tallinna Ülikooli politoloogia magistrant.
