Poliitikud võiks rohkem rahvast kuulata!

Ei mäletagi, millal viimane referendum oli, vist enne Euroopa Liiduga liitumist ning see on ikka väga kaua aega tagasi. Poliitikud ei tahaks nagu teada, mida rahvas arvab ning tegutsevad eelkõige oma isiklike ambitsioonide nimel.

Alles see oli, kui professor Rein Raud kirjutas, et „meid juhivad moraalsed värdjad”. Karmid, kuid õiglased sõnad praeguse olukorra kohta. Poliitikud on ennast distantseerunud avalikust arvamusest ning suruvad peale ainult seda, mida nemad õigeks peavad. Riiki juhitakse nagu ettevõtet ja poliitikutel puuduks empaatiavõime ning unustatud näib olevat ka see, miks nad oma ametikohal üldsegi on. Ikkagi ju rahva teenimiseks!

Praegune suhtlemine rahvaga käib ainult üle Stenbocki pressisaali suure laua, kus siis pooleldi irvitava hoiakuga tulevad moka otsast vastused. Peaministri ja rahandusministri meedias väljaöeldu on eelkõige millegi eitamine või siis millegi kritiseermine. Miks me pole aga näinud riigimehelikkust praeguse valitsuse poolt või rasketel hetkedel tunnistamist, et „jah, olukord on raske, kuid koos me tuleme sellest läbi”? Ainuke kord, kui peaminister on avalikkusele tunnistanud eksimist, oli erakondade rahastamisskandaali ajal vabandust paludes. Kuid ka see ei mõjunud eriti usutavalt ning näis pigem oma naha päästmisena.   

Täna kirjutavad lehed sellest, et Eestist lahkus eelmisel aastal rekordiline arv inimesi. Meile kui eestlastele läheb see väga korda, kuid miks valitsus ei ole sellele reageerinud? Kas valitsus võtab seda kui mingit loomulikku kadu, mida nagu polekski vaja põhjendada?

Ammu oleks olnud poliitikutel aeg peeglisse vaadata ning oma taskute täis kühveldamise asemel mõelda rohkem ühistu huvide ja rahva soovide peale.

Ma siiralt tahaks loota, et Rahvakogust koorub edasiviiv jõud, mis tooks muutuse ka praeguste poliitikute suhtumisse rahvasse!