Viimastel nädalatel on palju kirjutatud sellest, kuidas kõrgharidusega noored ei leia oma haridusele vastavat tööd. Lisaks ebapraktilisele erialavalikule takistab noorte tööleidmist varasemate kogemuste puudumine. Ükski seniavaldatud artikkel pole pakkunud lahendusi. Aga mina pakun. 

Keda muud peaks värskelt haridustee lõpetanud nooruk endale eeskujuks võtma kui mitte varaküpseid võimuesindajaid. Heitsin põgusa pilgu Taavi Rõivase muljeltavaldavale CV-le sotsiaalministeeriumi koduleheküljel. Rõivas astus Reformierakonda 1998. aastal. Järgmisel aastal vajas toonane reformierakondlasest justiitsminister Märt Rask nõunikku, selleks palgati 20-aastane Taavi Rõivas, kelle ülikooliõpingud olid alles pooleli. Muidugi võib küsida, mis nõu võis anda poisiohtu noormees säärasele erudeeritud juristile nagu Märt Rask. Ma spekuleerin: võimalik, et Raski vaevasid kunagi terviseprobleemid, mis ei lubanud tal teha lihtsamaid toiminguid nagu küürutada, et kapist üks A4 võtta, või kohviautomaadist omale espressot lasta. On tore, kui partei saadab elatanud ministrile sotsiaalabiks tubli poisi või tüdruku, kelle liikmed pole veel vanadusest kanged. Aastal 2002 lahkus Rõivas justiitsministeeriumist ning lõpetas Tartu Ülikooli (teaduskraadi pole CV-sse märgitud). Samal ajal kui Taavi Rõivase kaasaegsed magistrid Lõunakeskuse Maksimarketis ostukärusid lükkasid, oli temal kirjas kolm aastat prestiižikas riigiametis.

Parteiline kuuluvus annab sotsiaalse garantii ka siis, kui poliitikukarjäär ei kujune edukaks. Tsiteerin Silvergate'i-aegset artiklit, mis ilmus Delfis 30. mail 2012 ("Jürgen Ligi nimetas Meikari tegevust riiklikuks kuriteoks"): 

"Ligi lausus, et Reformierakond on Meikari eest hoolitsenud, organiseerides talle peale riigikogust väljajäämist töökoha inimõiguste instituudis." 

Igale noorele, kes on või tahab saada poliitbroileriks, on Ligi öeldu väga hea märgilise tähendusega. Erakonnasisene ametijagamine on Eesti ühiskonnas nüüdseks niivõrd aktsepteeritud, et rahandusminister ei tunne häbi seda ka kaamerate ees tõdeda. Nõukogude aeg on meil ikka veel veres, partei- ja onupojapoliitika on imbunud eestlase DNA-sse. Teise hea märgi kõigile tulevastele broileritele on jätnud Edgar Savisaar, kes maksab noortele näitsik-poliitikutele palka vihmavarju hoidmise eest. Koha saamiseks peab küll Keskerakonda astuma, aga kui raske parteipiletit ikka täita on.

Keskharidusest ja erakondlikust kuuluvusest tööturul piisab, kõik sellele lisanduv on ainult boonus. Töötud noored, jätke jonn ja jätke kisa, lüpsmist ootab parteide nisa!