Kust laste eluaegsed hirmud alguse võivad saada? Väga erinevatsest kohtadest, juhtumistest ja üleelamistest. Ning vanemad annavad iga päev endast parima, et oma last asjatu hirmukogemuse eest kaitsta. Ükski vanem ei taha ju, et tema laps mõne vastiku kogemuse osaliseks saab. Kui vanem saadab lapse sünnipäevale, siis ta ju usaldab ja eeldab, et laps tuleb tagasi rõõmsana ja positiivse elamuse võrra rikkamana. Aga seekord läks hoopis vastupidi. Lapsevanem Katrin Roosileht teab psühholoogina piisavalt laste hirmudest ja on pettunud neis, kes mõtlematult neid veelgi lastes kasvatavad.

Avaldame Katrini Facebooki postituse, mille ta kirjutas, hoiatamaks teisi lapsevanemaid. Juhtumit kommenteerib ka Escape Roomi turundusjuht Markko Künk.

Katrini postitus:

Tahan HOIATADA kõiki LAPSEVANEMAID: kahjuks mitte kõik PÕGENEMISTUBADE ehk ESCAPEROOM´ide tegijad ei suuda eristada põnevuse ja hirmu mõistet, samuti eristada, mis on sobiv vanusepiir. Ütlen kohe ka ära, et on olnud sünnipäev ühes põgenemistoas, kust laps tuli tagasi kommentaariga „nii äge" ja oli enda üle uhke, et on seal peidetud koodi leidnud ja lahendanud. Aga nüüd olen šokis sellest, mida viimasest sünnipäevapeost kuulsin ja mu laps on täis õudu ja hirme. Tõsiselt, kas meie lastel veel vähe hirme on?

Põgenemistoa valimine ja sinna sisse minek on organiseeritud ja täiskasvanute poolt suunatud tegevus ja lapsed on harjunud usaldama, et täiskasvanute poolt juhitud protsess on turvaline. Nii et kui antakse valida „vangla" ja „muumia" ja „tapamaja" vahel, siis mõni uljaspea poiss valibki näiteks viimase. „Tapamajja" lükatakse sisse kõik 4-5 last. Õnneks pandi neile kaasa ka üks täiskasvanu, kes ütles, et see kõik pole päris... Aga sellest ütlemisest on vähe abi kui sa oled alles laps ja leiad end lukustatuna „tapamajja", kus ei tapeta isegi mitte loomi, vaid inimesi!

Hämaras ruumis poolikute veriste inimkehadega kotid, kõikvõimalikud ära lõigatud jäsemed ja piinamisriistad, seintele verega kirjutatud meeleheide, asja elavdamiseks veel kõlarist tulevad sosinad ja karjed (ma ei hakka kõiki õõvastavaid pisidetaile siin kirjeldama)... Uuuuhhh, mul hakkas endalgi jube ja vastik, ainuüksi seda kirjeldust kuuldes... Mida pidi tundma siis laps, kellele öeldakse, et kui te tunni ajaga ülesandeid ära ei lahenda, siis „tuleb teie sõber psühhopaat"... ja ajamõõtja helendavad numbrid seinal muudkui loevad minuteid vähemaks...

Ja teate, kui ma olin oma lapsele kaks tundi teraapiat teinud (ja ma näen, et see teraapiaprotsess tuleb veel pikk), ütles ta, et meil polnudki kõige hullem, ühes teises toas (kuna sünnipäevaliste seltskond jagati mitmesse tuppa) oli öeldud, et kui te välja ei pääse, siis täpselt tunni pärast lõhkeb pomm...

Lihtsalt karjuda tahaks, et kas mõnel täiskasvanul seal mõistust ka peas on!?

Minul on teadmine ja oskus, kuidas praegu oma last aidata, aga enamikel vanematel ju pole sellesarnast psühholoogilist haridust ja ettevalmistust. Kui teie laps on põgenemistoas käinud, siis proovige ta rääkima saada, et ta räägiks räägiks räägiks. Poisidki olid seal ütelnud, et „oi, mulle see ei meeldi...", aga poisid peavad ju „kõvad mehed olema" ja võib-olla ei julge mõni poiss kellelegi rääkida, et ta kartis ja see kõik jääb tema sisse ja siis ükskord täiskasvanuna jõuab ta (loodetavasti) terapeudi juurde, kes aitab tal lahti muukida tema ärevushäire või mingi muu psüühilise probleemi algpõhjuse... mis juhtus kuskil põgenemistoas kui ta oli veel laps...

Paljudel täiskasvanutel on vist endale pideva uue ja ägedama stimulatsiooni otsimisega igasugune piiritunne ja adekvaatsus nii paigast ära, et nt põneva raamatu lugemine või filmi vaatamine ei tekita enam piisavalt adrenaliini ning siis on vaja midagi „kangemat"... ja nad teevad endale „mängutoa", kus tunda ennast päriselt... Aga asi läheb täiesti käest ära, kui me täiskasvanutena ei tee enam vahet, mis on sobilik lastele ja mis mitte. Paljud filmid ja teatrietendused on ju siiski määratletud vanusepiiranguga. Miks põgenemistubade puhul seda ei tehta!? Tahetakse lastele elamust pakkuda?
Kas meie lastel on veel vähe hirme?
Kas Eestis on veel liiga vähe traumeeritud täiskasvanuid?

Juhtunu kohta annab selgituse ettevõtte Escape Room turundusjuht Markko Künk:

Lausa kurb on lugeda antud kogemusest. Sooviks asja lahti seletada. Ehk on sellest informatsioonist ka teistele kasu. Alustame siis täiesti algusest.

Mis on põgenemismäng?

Escape Room on interaktiivne põnevusmäng, kus osalejad peavad lahendama erinevaid ülesandeid, mõistatusi, kasutama vihjeid ning strateegiaid jõudmaks soovitud tulemuseni. Põnevusmängu eesmärgiks on teematoast pääseda 60 minuti jooksul ning avastada täiesti uus maailm valitud žanri näol. Põgenemistoad sobivad kõigile, kes otsivad lõbusat tegevust. Olgu tegemist sõpradega, perekonnaga või töökaaslastega.

Tänaseks on antud põgenemistoad, millest eelnev lugu kirjutab, suletud, kuna kolisime Telliskivi Kvartalisse ja avasime seal Eesti esimese põgenemiskeskuse. Teematubasid ongi erinevaid. Ettevõte koduleheküljel on detailne info kliendi jaoks saadaval nii põgenemismängude sisu kui ka ohtude kohta. Me teenindame aastas üle 20 tuhande kliendi, olles Eesti suurim põgenemismänge pakkuv ettevõte. Ligi 40% meie klientuurist on alla 18 aastased ning tänaseni on kõigile meie pakutav teenus väga meeldinud ning saanud positiivset tagasisidet. Tihtilugu helistavad lapsevanemad ja uurivad meie käest enne sündmuse korraldamist tubade sisu ja pakutavate teenuste kohta. Info, mida mängujuhid kliendiga jagavad, on ka koduleheküljel saadaval ning kõik oleneb kliendi soovidest. On ka kliente, kes on sattunud korduvalt meie juurde meie populaarsuse tõttu ja kuna nad on teisi ruume juba mänginud ja samas mängu vahele jätta ka ei soovi, valivad nad siis nö õudsama teema. On olnud juhtumeid, kus tõesti laps on veidi mures olnud enne mängu, kuid alati toast väljudes on nad rõõmsameelsed ja tahavad juba uusi elamusi saada.

Escape Roomi põhimõte on pakkuda pisikest närvikõdi ning parandada inimeste omavahelist meeskonnatööd ja suhtlemisoskust, sidudes seda põnevate elamustega. Kogu tegevust jälgivad kaamera taga ka mängujuhid, et mängijaid abistada. Kui klient tunneb, et ei soovi antud ruumis enam olla, on tal õigus ja võimalus oma mäng katkestada, teavitades mängujuhti kaasa antud raadiosaatja teel.

Igal põgenemismängul on oma legend, mis jutustab põgenemismängu sisu. Kordagi ei viidata kellegi tapmisele või kellelegi liigategemisele.

Enne põgenemismängu alustamist tutvustavad mängujuhid klientidele mängureegleid, uurivad klientide tervisliku seisundi kohta ning annavad mängijatele infolehe. Pärast infolehega tutvumist tuleb antud paber allkirjastada ning pärast antud tegevust saab juba põgenemismänguga alustada.

Juhiks tähelepanu sellele, et sünnipäevaüritustel jaotatakse mängijad erinevate põgenemistubade vahel ning antud tegevust viib läbi klient. Mängujuht esitab vaid küsimuse, kes millisesse tuppa läheb ning küsimuste korral selgitab eelnevalt ruumi teemat ja sisu. Kui klient pöördub mängujuhi poole, et ta ei soovi antud põgenemistuba teatud põhjustel mängida, leitakse alati lahendus, kuid selleks tuleb pöörduda mängujuhi poole. Escape Room ei sunni klienti mängima põgenemistuba, mis kliendis hirmu tekitab.

Oleme meelelahutust pakkuv ettevõte ning meie eesmärk on kõigile midagi sobivat pakkuda, kuid valiku peab tegema klient.

Tänaseks on Lootsi 8 põgenemistoad suletud kuna ettevõte kolis Telliskivi Kvartali aadressil Telliskivi 60M, avades Eesti esimese põgenemiskeskuse.
Lisaks muudele teemadele oleme loonud eraldi teenuse just õudusfilmi ja adrenaliini sõpradele, pakkudes 400 ruutmeetri suurusel alal kõike seda ,mida näeb vaid õudusfilmides. ( Ameerika stiilis Haunted House ). Ka vastava mängu puhul on karmid ja konkreetsed reeglid, seega valikut on igale maitsele.

Meil on siiralt kurb lugeda antud tagasisidet kliendi poolt, kuid soovitame lastevanematel enne teenusega täpsemalt tutvuda ja küsimuste korral meiega ühendust võtta, sest meie kliendid on meie jaoks olulised ning soovime pakkuda vaid kvaliteetset meelelahutust!

Hea lapsevanem, mida sina antud loost arvad?