Igal aastal näeme õnnetuid müüjaid istumas kassades õhtul maksimaalse ajani ja seda jõulude ajal. Mõni inimene tilgub poes, parklad on tühjad, kõik on koos perega ja siis need õnnetud müüjad vaatavad kella, millal see kell ükskord 22.00 saab, et koju minna ja siis järgmine hommik taas tööle.

Mis mulle väga meeldib mujal maailmas, et inimestest peetakse lugu, ole sa ametilt kestahes. Pühade ajal on poed kinni ja enne pühi teatud kellani lahti. Kõik teevad oma ostud ära enne ja kui jääbki midagi ostmata, ei ole see maailma lõpp.

Meil siin hoitakse maksimaalselt poode lahti, kuigi tegelikult on see kasumlikult samuti täiesti kahjumis. Selle mõne üksiku kliendi pärast hoida terve jõuluõhtu poodi lahti, on ikka päris masendav. Mul kaob ära tahtmine käia kauplustes, kes oma töötajaid niimoodi kohtlevad ja see tuleks lausa seadusega ära keelata, hoida poode lahti pühade ajal.

Inimene istub kassas, vahib õnnetult riiuleid, samal ajal kui kõik perega koos aega veedavad ja siis peab veel tegema head nägu, naeratama inimesele, kes tuleb ostab paki hapukoort. Mis jõulutunne tal olema peaks? Häbi peaks olema, et sellist asja üldse lubatakse! Kui sina tahad pühade ajal kodus perega koos olla, siis teised tahavad samuti. Kas sinu juhtkond arvab, et nad on paremad millegi poolest?! Antud juhul puudub küll neil igasugune empaatiavõime ja inimlikkus. Samamoodi on 1 jaanuariga. Milleks on vaja seda poodi avada? Selle kohta tuleks kehtestada seadus, et kõikidel oleks võrdne võimalus olla pühade ajal koos lähedastega.

Hea klienditeenindaja? Kas ka sina pead jõuluõhtul või uue aasta alguses tööl olema või on ülemused inimlikud? Kas saate nende õhtute eest ka lisatasu? Olete ka varem olnud jõuluõhtul tööl? Jaga oma mõtteid ja kogemusi aadressil rahvahaal@delfi.ee või kommentaariumis!