Piinlik lugu: helistasin oma ülemusele ja ütlesin, et mul on meest vaja

Jäin talvel autoga parklast välja ukerdades lumehange kinni. Rattad käisid ringi, ei saanud ma edasi ega tagasi. Mõtlesin helistada ülemuse autojuhile, kellega mul semusuhted olid ning kasutusel lõõpiv kõneviis.

Valisin numbri ning kui kõne vastu võeti, alustasin tormakalt: "Kus kulged? Mul on meest vaja..." Hetke valitses liinil vaikus, siis vastas ülemus: "Kontoris olen, mis mõttes?"

Kokutasin vabandada, et eksisin numbriga ning lõpetasin kõne. Siis valisin hoolikalt autojuhi numbri (tema ja ülemuse lühinumber erinesid vaid ühe numbri võrra) ja palusin abi. Mind aidati välja ning naasin kontorisse.

Piinlik kõne oli justkui unustatud. Nüüd, kui ma selles ettevõttes enam ei tööta, aga juhuslikult oma endist ülemust trehvan, ei unusta ta küsida: "Ega meest vaja ei ole?"

Tahad võita kasti Coca-Colat? Saada meile oma piinlik lugu!