"On väljapääsmatu olukord ja tarvis võõras linnas ööbida. Leidsin ülisoodsa pakkumise üheks ööks, et mitte tänavale jääda - 10 euri. Kui soovisin broneerida, nõuti krediitkaardi numbrit ja kestuse kuupäeva, mida mul pole seni vaja läinud.

Olen pensionär ja uurisin kõikidest pankadest, kuid kõige meeldivam tundus Nordea pank, kus Stockmanni krediitkaarti antakse tasuta, mis mulle sobiks. Pangast teatati, et on vaja 6 kuu sissetuleku väljavõtet. Tehtud. Ilmnes, et minu ainsaks sissetulekuks oli pension, mis ei küündinud 400 euroni. Seega pole minul kui ilmselt kolmanda järgu kodanikul ka 10 eurot maksvat hotelli võimalik isegi üheks ööks broneerida, rääkimata nendest pensionäridest, kes soovivad osta midagi suurt järelmaksuga.

Uskuge, et mul on olemas see 10 eurot ja ma ei kavatse isegi selle kaardiga seda hotelli ööd kinni maksta ja tagastaks järgmisel päeval kohe selle kaardi Tallinna tagasi jõudes.

Ma ei süüdista seda tellerit, kes keeldus mulle seda kaarti andmast, vaid mind paneb imestama panga eeskiri, mis seda ei luba teha. Olen kindel, et enamik meie praeguseid pensionäre pole harjunud üldse laenust elama ega ka petma kedagi ja sellega häbistama end mingisuguse väikse summa eest.

Järjekordne näide, et pensionärid tõmbaksid kirstukaane endale peale, et neid poleks siin liikumas ja jalus kellelgi. Kui oled töötanud 53 aastat ja pension on alla 350 euro ja nüüd on võimalik natukenegi reisida, siis miks takistab seda panga eeskiri?" küsib lugeja.

Lahendus on imelihtne:

Enamik Eestis tegutsevatest suurematest pankadest, näiteks Swedbank ja SEB, aga ka kodumaine LHV, pakub kliendile võimalust soetada krediitkaardi numbriga deebetkaart, mis maksab vaid paar eurot. Kaart toimib lennupiletite ja hotellide broneerimisel ning internetis ostude tegemisel täpselt samamoodi nagu harilik krediitkaart, kuid selle omanik ei pea vastama mingitele tingimustele ega jääma oste tehes pangale võlgu.