Kui tavaolümpiamänge näeme me iga nelja aasta tagant telekast, siis paraolümpiamänge mitte. Võib-olla mõnda võistlust näitab Eurosport, kuid mitte meie endi ETV, Kanal2, TV3 või mis iganes muu kanal. Miks?

Kas see pole mitte sama hea, kui jätta neeger telekas näitamata sellepärast, et ta on mustanahaline ning meie valged nagu vaniljejäätis?

Eestis on väga palju puuetega inimesi, kes tegelevad spordiga. Päris mitmed on jõudnud ka paraolümpiale (nt ujumises Kardo Ploomipuu ja Kristo Ringas). Jah, ma olen nõus, nende tulemusi kajastatakse küll meedias, kuid seda väga vähesel või minimaalsel määral — paar lauset või väike lõik tubli saavutuse kohta mõnes ajalehes ja korras. 

Olla puudega inimene ning omakorda veel sportlane on topelt raske. See ei tähenda seda, et me ei peaks spordiga tegelema. Pigem on point selles, et me ei hädalda. Me ei lase pead norgu, me teeme ära! Terved inimesed hädaldavad. Inimesed, kel tõesti tegelikult probleem on ning kes isenesest võiks hädaldada, aga seda ei tee. Kas pole mitte imekspandav?

Paraolümpialt suudame me pidevalt tuua medaleid või teha häid tulemusi ükskõik mis spordialal. Tavasportlastele antakse erinevaid toetussummasid, et käia laagrites, teha trenni või kasvõi minna puhkusele. Invasportlased ei saa sellistest asjadest undki näha, kuid oma trennid teevad nad ära ning toovad medaleidki vaatama sellele, et valitsusel ei jätku nende toetamiseks raha. 

Mida Sina, Delfi lugeja, arvad? Kas Eesti peaks rohkem mõtlema puuetega inimestele, nende sportimisele ning üleüldse sellele, et paremini kajastada puuetega inimeste elu — tuua neid lähemale ka tavalisele inimesel, kel jalad ja käed terved?