Palun andeks, Neeme Järvi!
Samas on kindlasti ka palju neid, kes Teid siiralt toetavad, kes ei kaota usku paremasse homsesse, kuigi see tundub täiesti lootusetu.
Mõtlen, et kuidas see sai juhtuda? Ma ei leia seletust. Ma ei ole kultuuriteadlane vms. Olen täiesti tavaline inimene, kes usub, et kultuur on rahvuse edasikandja. Ühiskonnad tulevad, ühiskonnad lähevad ning ainuke asi, mida saame säilitada ja arendada, on kultuur.
Uues Eesti Vabariigis on kultuur hetkel kõige tabum teema. Miks see nii on? Ma ei tea. Mulle tuleb pähe vaid üks versioon. Poliitikud rikkusid poliitika ära oma solgiloopimisega. Aastast aastasse on nähtud vaeva, üksteist mõnitatud, püütud saada aina rohkem hääli, püüdes täita taskuid ja olla mõjuval positsioonil. Kõike seda tehes tõmmati sinna ka ühiskond.
Ühiskond tarbib päevast päeva, aastast aastasse ühte ja sama. Meie poliitikud rikkusid poliitika ja poliitika rikkus rahva. Kuidas see kõik ühe väikese rahva jaoks lõpeb? Ma tõesti ei tea ja igaks juhuks ei hakkagi ette kujutama.
Palun Teilt vaid üht. Andke mulle andeks, et ma ei saa sinna midagi parata. Loodan kogu südamest, et suudate sellest poliitriigist läbi näha ja andestate ka neile, kes Teid mutta suruvad. Loodan, et Te ei hülga meid. Ühiskonnad vahetuvad kunagi nagunii. Ehk siis on veel võimalik, et ka kultuuri kildudest saab uuesti elujõuline ja uhke tervik.
