Palgaarmee idee on hea, kuid paraku tulevikumuusika

Arvestades Eesti riigi asukohta, naabreid ning ajalugu, siis ei tuleks lähiajal palgaarmee mõte kindlasti kõne alla. Jätkates praeguse ajateenistuse plaaniga on Eesti riigi kaitse maksimaalne ning reaalse sõjalise ohu korral on meil samuti olemas väljaõpetatud ning teadlik reservvägi.

Kui rääkida palgaarmeest, siis ei saa paraku üle ega ümber meie suurest idanaabrist. Just Venemaa siseriiklik poliitiline ebastabiilsus, oligarhia, küsimärgiga demokraatia, inimõiguste piiramine on faktorid, mis teevad nii meid kui ka teisi Venemaa naabreid julgeoleku mõttes ärevateks. Samuti sunnib venelaste suurem armeesse panustamine ka meid riigi kaitse nimel rohkem pingutama.

Seega seisabki suuremalt jaolt palgaarmee olemasolu just Venemaa ebastabiilsuse taga ning see idee saaks küpseks alles tulevikus, siis kui meie idanaaber näitab üles initsiatiivi rahvusvahelisele koostööle ning inimõiguste austamisele ja demokraatiale.

Palgaarmee kätkeb endas täielikus lahinguvalmiduses olevaid professionaale, kelle elukutseks on parima sõjalise toetuse teenuse pakkumine. Samuti seob palgaarmee proffe riigiga leping, mis sõjaohu tingimustes võib aga paraku osutuda tühiseks ning seda juhul, kui vastaspool on võimeline sõduritele paremaid pakkumisi tegema. Sellisel juhul jääks riik kaitseta ning tekiks totaalne kaos.

Palgaarmee idee on iseenesest tulevikule suunatud ning innovatiivne, kuid seda ei saaks Eestis küll rakendada, arvestades praegusi geopoliitilisi ebastabiilsusi meie naabruses.