“Kas ma eksin, aga tänapäeval on ju ka lasteaedades õpetajad ja õppekavad?
Mul on suhteliselt keeruline näha seda aega, millal Tallinnas lapsevanem siis lapsega tähti õpib. Töölt vabaneb, siis lasteaeda, seejärel söömine — julgelt seitsmeni läheb ära. Poole üheksa ajal peaks juba hakkama magama minema. Vaid poolteist tunnikest jääbki muudeks tegevusteks. Mõnikord on vaja pesu ka pesta. Või kellelegi kaarti meisterdada…. Jääb ainult nädalavahetus. Aga kas ja kui palju peaks nädalavahetusest panema aega lapsele tähtede õpetamisele, ma ei tea. Võib-olla käiakse koos perega hoopis metsas telkimas või ehitatakse koos omale kodu või tehakse sporti või … Kas need tegevused on kuidagi halvemad, kui lugema õppimine?

Tegelikult ma ei saa aru, et miks peavad lapsed koolis kohe oskama lugeda ja kirjutada. Mis siis juhtuks, kui seda hakataks õppima alles esimeses klassis? Et jäävad rumalaks? Ei jää ju! Jõuavad elus vähem lugeda? Ka ei pea vist paika, sest peamiselt suunab lugemist hiljem huvi. Ehk: kui on tahtmine teada ja põnev lugeda, siis loetakse. Mina näiteks ei lugenud kohustuslikku kirjandust. Ei meeldinud. Aga see-eest lugesin palju muid raamatuid — põnev oli. Seda huvi tuleb toita ning hoida. Ja siis kui see ise tekib. Kui laps selleks ise valmis on. Inimesed, sh lapsed, on erinevad. Mõni jookseb kiiresti, teine jagab matemaatikat, kolmas ei lõpeta koole, aga saab mingi ime läbi miljonäriks, sest on teistmoodi nutikas. Pigem tuleb üles leida lapse omapära, koht, kus tema andekas on. Mitte kõiki enne kooli ühtse labidaga lugema õpetada. Mul on tuttav, kes käis ka eelkoolid läbi ja katsed ka. Ja tegelikult olid nad lapsega mõlemad selle protsessi juures õnnetud. Harjutasid pidevalt etteütlust, ikka ei tulnud ühegi veata välja. Ka see lapsevanem räägib, et selline aktiivne lapsega tegelemine ei võta lapselt lapsepõlve. Et tegelikult on laps õnnelik. Kõrvaltvaataja jaoks on aga selles õnnelikus lapsepõlves kahtlaselt palju pisaraid…

Lisaks on mul keeruline mõista neid tänitajaid kommentaariumis — küll on lapsevanem laisk, küll laps rumal. Just sellise suhtumise ja vähese tolerantsuse pärast ongi meil koolikiusamine. Sest kui lapsevanem nii lihtsalt teisele lapsele “rumal”- sildi otsmikule lööb, siis tõenäoliselt tajub või suisa kuuleb laps oma vanema suhtumist ning jagab seda koolis teistelegi edasi. Milleks? Olukorda teadmata sildistamine teist last rumalaks. Mõni arvab, et kui kohe logopeedile ei jookse, siis on hilja. Ilma last üldse nägemata!

Ja lõpetuseks: mina ei osanud ka alguses hästi lugeda. Veel kolmandas klassis oli mul lugemine vaevu 3. Teised ained peamiselt 5. Tänaseks on mul 2 magistrikraadi. Aga siinse kommentaariumi kodanikud oleksid mind suures osas juba enne esimest klassi maha kandnud ning ullikeseks pidanud…

PS: eelkoolid võiks üldse ära kaotada, eks see sealt elitaarsuse soovist välja kasvanud ole ka. Või kui nad juba olemas on, siis peaks nad sinna ka soovijaid vastu võtma. Las siis see olla koht, kus laps saab koos kaaslastega lugema ja kirjutama õppida” - mnjah