Otsustatud! Alates juulist ma Tallinna ühistransporti ei kasuta
Siiani ostsin ID-piletina kvartalikaarti selle odavuse ja kasutamislihtsuse tõttu. Kvartalipileti pikk kehtivusaeg ning ka lisateenusena tellitud meeldetuletus sõiduõiguse lõppemisest tagasid selle, et lihtsalt ei olnud võimalik unustada uut piletit ostmast. Tähtis oli ka pileti madal ostukulu, kuna kvartalikaarti oli vaja uuendada vaid neli korda aastas. Vaieldamatult oli see soodsaim ja mugavaim pilet tihti ühistransporti kasutavale inimesele.
Alates 1. juulist on kvartalikaardid kaotatud. Sooviks Tallinna linnavalitsuselt selgitust, miks on sõitjale kõige mugavamad piletid kaotatud. Miks sunnitakse inimesi ostma 30-päevaseid sõidupileteid, mille puhul tuleb peale soolase piletihinna tasuda kaksteist korda aastas teenustasu senise nelja korra asemel? Piletitulu teenimise seisukohalt peaks kvartalikaart olema ju kõige kindlam tuluallikas, sest sellega ostetakse sõiduõigus kolmeks kuuks sõltumata sellest kas ühistransporti kasutatakse kogu perioodi vältel või mitte. Kui kuukaartide puhul tekib võimalus, et inimene 30-päevase sõiduõiguse lõppedes mõneks ajaks uut sõidupiletid ei osta, siis kvartalikaardi puhul ei ole see ju võimalik.
Ega ei oskagi loogiliselt põhjendada kvartalikaardi kaotamist. Võib vaid oletada, et selle taga on varjatud hinnatõus. Nüüdsest maksab 30 päeva sõidupilet 18.50 tallinlasele ja mittetallinlasele 23 eurot. 23-eurost hinda pean liiga kõrgeks, sest üksikpiletid kasutades saaksin sama raha eest sõita 29 korda (piletiraamat maksab 8 eurot). Hea meelega eelistaksingi perioodipiletile üksiktalongi ja sõidaksin vaid hädavajadusel, kuid talongide kasutamine on tehtud võimalikult ebamugavaks.
Teadupärast tuleb talong bussi sisenedes koheselt augustada, aga sageli ei ole see võimalik kolmel põhjusel. Esiteks on enamikes bussides ainult ühes kohas võimalik piletit augustada. Suurtes lõõtsaga bussides umbes kuuskümmend istekohta ja samapalju seisukohti. Kes küll ütleks, kuidas rahvast täis bussis selle ainsa kompostrini jõuda? Teiseks võiks komposter asuda kohe ukse juures. Paraku on need paigutatud akna alla, kuhu koonduvad lapsevankriga emad ehk siis bussi kõige kitsamasse kohta. Kolmandaks on kompostrite kellad sageli ebaõiged ning mitte kunagi ei ole need valed reisija kasuks.
Tunnipiletite puhul tuleb väga rangelt jälgida pileti kehtivusaega, kuid tihti "röövitakse" juba piletit komposteerimisel selle kehtivusajast kümme minutit. Nii ongi reisijale märkamatult saanud tunnipiletist 50-minuti pilet. Mis peaks juhtuma kui, kus mupo peatab kahe peatuse vahel (jällegi ebasoodne reisijale) bussi piletite kontrollimiseks, kuid inimene on tulnud eelmises peatuses peale ja tõesti ei ole jõudnud veel talongi augustada? Seleta siis kontrolörile, et näe, mul on pilet näpus, aga ma tõesti ei ole jõudnud seda veel komposteerida.
23 eurot maksvad 30 päeva piletid on mõttetult kallid, kui enam-vähem mõistlike hindadega talongide kasutamine on reisijale võimalikult ebamugav. Ei meeldi mulle ühistranspordis trügimine ega võitlus kaasreisijatega piletite komposteerimise eest. Pigem käin jala, sest nii on tervislikum ning nii närvirakud kui ka piletiraha jäävad alles. Olen olnud aastaid kvartalipileti ostja, kuid nüüd viin ühistranspordi kasutamise miiniumi ning minu pealt jääb piletitulu üldse saamata. Kahjuks tean ka teisi omasuguseid.
