"Mina saadan postkaarte. Uusi väliseeslasi on viimase 26 aastaga tekkinud juurde ikka väga palju, nii on nende seas ka mõni minu tuttav, kelle tahaks kirjutada või postkaarti pühadeks-sünnipäevaks saata. Iga kord, kui reisil käin, võtan hotellist visiit kaardi ja koju jõudes saadan neile postkaardi. Samuti saadan ka reisil olles kodustele ja töökaaslastele postkaardi. Loomulikult tulevad ju ka ametlikud teated "Teile saabus pakk jms" postkasti, seega ikka kasutan."

"Meil siin kolkakülas postkontor A ja O poes. Panin kirja postkasti neljapäeva pärastlõunal, aga ära viidi see alles esmaspäeva hommikul. Arvasin, et kohalik postimees võtab hommikul kaasa, aga tuli välja, et selleks tuleb ekstra auto. Kohale jõudis see kiri alles kolmapäeval. Kui panna kiri posti maakonnakeskuses, siis on juba järgmisel päeval kohal. Saadan ikka lastelastele jõuluks ja munadepühaks kaarte. Neile meeldivad. Ühe pere kaardid jõuavad igaüks eri päeval kohale, huvitav seegi."

"Mul ei ole ei Facebooki ega muud säärast, mina saadan sõpradele-sugulastele postkaarte nii sünnipäevaks, jõuluks ja vahel, kui tuju on, isegi nimepäevaks. Mitte kunagi ei pane oma kaarte õues olevatesse postkastidesse, ainult siseruumides, aga veel parema meelega annan otse teenindaja kätte. Jõulukaarte, mida on ca 35 tükki, annan alati kõik õigetpidi pakis postitöötaja kätte, ja alati on vastu ka võetud ning kohe usinalt tembeldama asutud."

"Kirjakaste peaks tühjendama ka laupäeval ja pühapäeval, sest reede õhtupoolikul postitatud kiri jõuab adressaadini kas teisipäeval või kolmapäeval."

"Kirjakastid paigutada kaubanduskeskustesse - näiteks meil Õismäel harjutavad vene lapsed postkastide peale kritseldamist - kõik on täis soditud ja see pole ilus pilt! Puudub igasugune kasvatus ja kontroll!"