Õppejõud: materjale emakeeles tehes sunnib see sisu rohkem läbi mõtlema, mitte lihtsalt võõrkeelseid allikaid kopeerima ja viitama

Nädalavahetusel kirjutas Tallinna Ülikooli tudeng meile ohumärgist, kuidas kõrghariduses jääb eesti keelt aina vähemaks. Ühe õppejõu arvates pole aga asi sugugi nii lootusetu, kui tundegi kirjutisest võis mulje jääda.

Olen ise ülikooli õppejõud, populaarsel tehnilisel erialal. Ei näe põhjust eesti- ja inglise keelt vastandada. Kinnitan, et enamik kättesaadavast teadus- ja erialakirjandusest on inglise keeles. AGA, see ei sega ega takista mind mingil viisil kõik oma eestikeelsete õppekavade rühmade õppematerjalid eesti keeles teha ning kus on spetsiifilisem ingliskeelne termin, panna see kirja nii eesti kui inglise keeles.

Inglise keele kasutamise korral näiteks õppematerjalides on suur kiusatus materjalid lihtsalt eri allikatest kokku kopeerida (ja viidata). Mõtteprotsess võib sealjuures olla üpris pinnapealne. Näen seda näiteks ingliskeelsetes lõputöödes.

Kui teed materjale emakeeles, siis sunnib see sisu rohkem läbi mõtlema, endalt uusi küsimusi küsima, teistest allikatest asju juurde otsima. Samuti sunnib see mõtlema, kuidas seda teemat kuulajale/lugejale võimalikult hästi/arusaadavalt selgeks teha.

Paljud ei viitsi seda teha ja lähevad lihtsama vastupanu teed. Pikas perspektiivis tähendab see eesti keele surma ja sellest on väga kahju, sest maailma mitmekesisus jääb sellega väiksemaks.