Õpilasmaleva suve meenutan siiani

Minu töisest malevaaegsest suvest on nüüdseks möödas 8 aastat, ent siiani on need kaks nädalat vägagi eredalt meeles. Ka registreemise päev ei ole ununenud - ainult kiirematel oli võimalus koht saada ning liinides olid ummikud väga kiired tekkima.

Registreermisest oli möödunud kümme päeva, kui mulle helistati SA Õpilasmalevast teatamaks võrratut uudist, et olen vastu võetud. Rõõm oli suur, kuna lõpuks ometi oli mul võimalus teenida suuremat taskuraha.

Nii saigi minust kaheks nädalaks heakorratööline Lasnamäe linnaosas. Töö oli väga raske: alates kella üheksast hommikul okkaliste roosipõõsaste, istikute ja muude lillepeenarde rohimine, prügikorjamine ning omapäraseks retkeks sai ka Lasnamäe kanali algusest Torupilli Selverini kulgev sõiduradade vahelise ala prügist puhastamine.

Leidsime koerte, kasside ja lindude laipu. Loomulikult kuulusid need meie poolt likvideerimisele. Kokku kestis tööpäev kuus tundi, millele järgnes korralik lõunasöök Tallinna Reaalkooli sööklas.

Õpilasmaleva tööpäeva teise ossa kuulus mõni ettevõtmine kogu rühmaga: käisime mägironimas, bowlingus, keeglis, piljardis, mitu korda Eesti Kinos vanalinnas ja ratsutamas. Õpilasmaleva hooaja
lõpuüritus peeti klubis BonBon, kuhu kogunesid mitmed rühmad üle Eesti.

Õpilasmalevas töötamine oli väärt kogemus. Iga tööpäev oli küll raske, ent rühmas töötades sai siiski palju nalja ja kuus tundi möödus vastavalt ilmale - kuuma ilmaga väga aeglaselt, jahedama ilmaga märksa kiiremini.

Pildil olevast lehtedeta põõsast on hästi näha, kui lihtne oli ennast tööajal vigastada, sest iga hetk võis mõni oks naha katki teha. Vaatamata sellele oli seltskond siiski super ja mälestus sellest ajast on meenutamist väärt!