Õpilane: probleem pole koduste ülesannete mahus vaid selles, et inimesed ei oska enam õppida

Õpin ühes Tallinna kesklinna koolis reaalainete õppesuunas, kus on õppekoormus tunduvalt üle keskmise ning olen nelja-viieline õpilane. Vabal ajal tegelen tarkvaraarendusega ning osalen igal antud ajahetkel vähemalt kolmel online ülikoolikursusel. Samuti on mul olemas eraelu.

Koolist antud kodutöödele kulutan päevas keskmiselt tunduvalt vähem kui 30 minutit. Oletame aga, et kuidagimoodi suudan tõesti kodus pool tundi koduste ülesannetega sisustada. See tähendaks, et nädalas kulub mul nendele 30*7 = 210 minutit = 3,5 tundi. Minu keskmises koolipäevas on puhast õppetööd veidi üle 5,5 astronoomilise tunni.

Probleem ei ole mitte liiga suures kodutööde mahus (kuigi ausalt, võiks küll väiksem olla – elu oleks veel ilusam) vaid selles, et inimesed ei oska efektiivselt õppida. Põhikoolis, kus käib 14-aastane koolipoiss, kulus kodustele ülesannetele päevas maksimaalselt 10 minutit, kusjuures need 10 minutit saab vabalt leida ka mõnes vahetunnis.

Probleem on selles, et inimesed ei oska enam õppida ning veel hullem: nad ei taha enam õppida.

Toimetaja märkus: lugu on vastus 14-aastase koolipoisi ettepanekule kaotada kodused ülesanded.