Õnnetu üksikema: oleks ma varem teadnud, et ma riigi silmis ainult üks sünnitusmasin olen...

Millal küll valitsus aru saab, et riigi moodustab rahvas? Kui ei ole inimesi, ei ole riiki — kes aga järelkasvu eest hoolitseb? Kuna loodus on paika pannud, et järglaseid sünnitavad naised ning arvestades suurt perekondlike lahkuminekute protsenti, siis on ju ainult üks järeldus — lapse ülapidaja on naine.

Kui naisel ei ole turvaline last selles riigis kasvatada või peab palgast elama teise palgapäevani selleks, et laps saaks riidesse, pere söönuks, huviringidesse, siis peaks riik kiiremas korras lahenduse leidma. Ja seda mitte ainult üksikemade vaid just naiset toetamiseks — vahet ei ole, kas nad on abielus või mitte. Muidugi võivad siin kõik hakata sõna võtma teemal, et mingu naised aga tööle ja ärgu virisegu. Kes siis aga laste eest hoolitseb? Laps kasvab internetis ja arvuti taga — sellist järelkasvu on siis vaja?

Miks peaks üks naine tahtma sünnitada, kui ta oma lapsele turvalist elu tagada ei saa? Kui ma oleks teadnud, et ma olen vaid sünnitusmasin, ei oleks ma last saanudki! Nüüd üksikemana mõistan ma ka teisi üksikemasid, kes peavad hakkama saama, last kasvatama. Suhted lagunevad pärast lapse sündi, kuna puudub vastutus ja oskus teineteisega probleemile lahendust otsida — lihtsam on ju minema kõndida, uus elukaaslane leida, uued lapsed teha…. Lõputu ring…