Oleme muutuste kiirteel
Mu vanaema on tihti küsinud, et miks just tänapäeva noored on need, kes ei suuda alluda seadustele, kes ei igatse puhast ja puutumatut elu. Tema meelest oleks võinud kogu see aeg kanduda aastatuhandete taha.
Alkohol, suits, tubakas ja muud mõnuained on alla 18 aastastele keelatud. Ometi näeme igal nädalavahetusel, kuidas sajad noored sätivad end peoleminekule. Peoga kaasneb ka loosung "sex, drugs ja rock’n’roll." Pühapäeval näevad vanemad üksnes kainelt koju tulnud võsukest ja ei usu, et just nende laps teeks midagi paha. Aastakümned tagasi ei olnud pidusid eriti tihti, alkoholi polnud seal peaaegu kunagi ja suits oli keelatud ning umbes sama kardetud, kui meil on praegu narkootikum. Miks noored oma elus nii palju aega lihtsalt ära raiskavad? Elus puudub mõte ja lahe ongi ringi hängida, juua ja pidutseda ning esmaspäeval kooli minnes naerda, et ma ei mäleta nädalavahetusest mitte midagi.
Samamoodi saab tegelikult asja vaadata heast küljest. Üheksakümnendad olid Eesti ülikoolide taaselustumise aastad. Tartu Ülikool rajati õigupoolest 1632. aastal, aga õpilaste tipu saavutas see kool just aastal 2006. Kus tuleb selline vahe?
Me oleme muutuste kiirteel, üha enam peetakse kõrgharidust tähtsaks. Sajast õpilasest 80 astuvad peale gümnaasiumi ülikooli, mis omakorda tähendab seda, et veel 50 aastat ja ülikool saab elu lahutamatuks osaks. Kui paljud vanaemad-vanaisad tegelikult on läbinud rohkem kui üheksa klassi? Julgen arvata, et vähesed - minu omad vähemalt mitte.
Toon teemaks ka seksi. Eesti statistika vältel alustab noor seksiga keskmisel 13aasta vanuselt. Milline oli see arv aastatel 1930-1950? Tegelikult oli selleks vanuseks siis alles 18,9. Muutus on toimunud ja vahe on silmaga märgatav. Samamoodi emaks saamise vanus. Enne olid noorimad enamd umbes 16-17 aastased, nüüd ei imesta inimesed enam 14 aastaste emade üle. Üldse usun, et see teema on kõige suurema muutuse teinud ja see kiirtee muudkui laieneb.
Võimalused on muutunud väga suureks. Vahetusõpilasena saavad rikkamad välismaal õppimise ära proovida juba varakult. Tohutud keeleõppimise võimalused koolides, keeltekoolides ning erialased koolitused on vaid väike osa sellest, mida tänapäeva noor teha saab. Vanavanemad võisid sellisest asjast ainult und näha - nad teadsid üksnes maailmakaardi pealt, kus asub Ameerika. Samuti puudusid siis igasugused rahavõimalused, et riigist välja reisida. Olen tihti kuulnud, kuidas mu vanaisa räägib, kuidas kinopilet ja jäätis maksid sama palju ning üks kord kuus anti lapsele taskuraha, mida polnud palju, kuid seda enam tähendas see väga erilist päeva. Mis praegused noored teevad? Jäätise ja kinopileti vahe on kümnekordne, taskuraha on iga päeva tavaline osa ja mingiks eriliseks päevaks seda ei peeta.
Suurim muutus on kindlasti toimunud elektroonika valdkonnas. Mobiiltelefonid, mp3’d, iPodid ja plasmateleviisorid olid meie vanavanematele täiesti tundmatud masinavärgid. Samamoodi arvutid, internet ja e-teenused. Kõik on üritatud tavainimesele võimalikult kergeks ja lihtsaks teha. Targad inimesed juba räägivad, et tulevikus õpivad lapsed enne arvutiklaviatuuri ära, kui kirjatähti kirjutama. Raske on erineda ülejäänud massist, mistõttu kaasnevad koolis norimised, kui sul vajalik tehnikavidin puudu on või julged arvamust avaldada, et see või teine on nõme. Sõpradega suhtlemiseks ei ole vaja enam minna kodust välja, isegi mitte toast. Tee ainult arvuti lahti, ava MSN ja suhtle.
Aeg on teinud tohutu töö, arenguhüpe on väga suur. Võimalused ja tahtmised on muutunud, samuti on mööda läinud see aeg, kus seks oli tabu. Vanemate kasvatus on nõrgem, järelvalve pole enam nii üksikasjalik ja piirid on kadunud. Elektroonika areneb edasi, tulevikku on raske määrata. Ometi, see kõik muutub veel ja veel — kiirteel peatuda ei ole kerge.
