Novembris tuleb raamat kätte võtta!
Kui väljas on kuiv ilm - leiab küllalt tegevust. Juhul, kui väljas tilgub taevast ja puude okstelt midagi lume ja vee vahepealset, lörtsi all peidab ennast jää ja kontides kipitab külm, on kõige õigem aeg istuda mõnusasse tugitooli või vatiteki alla pikali visata ning haarata kätte mõni raamat, mis ehk liigagi kaua on vajaliku tähelepanuta jäetud.
Aga mida lugeda? Valikuid on ju nii palju: esimene kättejuhtuv raamat, vastselt ilmunud tõlkevariant mõnest bestsellerist või hoopiski seiklusjutt, mida aastakümneid tagasi loetud sai?
Inimesi on erinevaid - kes loeb iga päev enda lõbuks mõne peatüki või kogu raamatu, kes koges kohustusliku kirjanduse läbimise tõttu liiga palju unetuid öid ning välja kujunes allergia. Enamus meist satuvad kuskile sinna vahepealsele alale ehk inimesed, kellel vahel lihtsalt tuleb peale tuhin raamatut lugeda. Mureta võivad siiski olla kõik, sest olen kindel, et sobiva teose leiab enda jaoks igaüks. Probleem võib aeg-ajalt tekkidagi ainult seetõttu, et nii laia raamatute valiku puhul ei oska kuskilt otsast alustada.
Kuna ka mul endal käis mõni aeg tagasi läbi jõnks, et ehk tegelikult ei olnud kohustuslikul kirjandusel nii väga häda midagi ning kooliajal tekkis teatud vastumeelsus pigem olukorra sunniviisilisest loomusest, mitte teoste sisu tõttu. Otsustasin, et võtan uuesti algusest peale raamatud ette ja loen vabatahtlikult läbi.
Valik langes esmajärjekorras välismaiste autorite loodud teoste kasuks. Kuna meeles olid vaid mõned raamatud kooliajast, siis enne lugema asumist soovisin saada parema ülevaate, mida peetakse klassikaks ja mida mitte. Loomulikult ei määra see, kas teost peetakse klassikaks või mitte, üheselt ära raamatu väärtust konkreetsele lugejale, kuid annab olude tõttu kirjandusest kaugemale jäänud inimesele esmased juhised, mis edaspidiseks kõrva taha panna.
Sattusin peale nimekirjale raamatutest, mis tuleb läbi lugeda enne oma surma igal ühel. Raamatuid oli seal nimekirjas 1001. Au ja kiitus inimesele, kes on sellest nime kirjas läbi lugenud kasvõi viiendiku! Ei tea, kas pidada oma tagasihoidlikku 33 raamatut õnnestumiseks või läbikukkumiseks, aga vähemasti andis see motivatsiooni ennast kirjanduses toimunud ja toimuvaga kurssi viia. Antud loetelus olid raamatud järjestatud oma ilmumise järjekorras, alustades Vana-Kreeka valmidest ja lõpetades tänapäevaste bestselleritega.
Egas midagi - võtsin pikas nimekirjas esimese teose ja asusin lugema. Aisopose "Valmid" - ja kogemus oli seda väärt. Endalegi uskumatuna tundus see, et aastatuhandeid liigelnud rahvajutud ja anekdoodid, mis on kirjandusteadlaste abiga ka tänapäevaste kaante vahele jõudnud, võivad inimese südamest naerma panna! Näide: "Rebane leiab maast naerusuuga teatrimaski ja mõtiskleb - nii ilus naeratus, aga nii vähe ajusid!"
Seega soovin kõigile, kes pärast artikli lugemist tundsid ka endal lugemistuhinat peale tulemas, edu ja huvi lugemisel!
