Kas teil on keegi lähedastest võtnud endalt ise elu? Loodetavasti mitte. Ega minagi kujutanud seda ette, kui ühel päeval teatati mulle, et teda pole enam... ise tegi. Olgu, nüüd on aeg vääramatult edasi liikunud ja väikese osa hingehaavastki jõudnud parandada ning raske sündmus – inimese viimne teekond – on seljataga. Ausalt öelda pelgasin seda matust kohutavalt, kartsin enda reaktsiooni: äkki lähen hüsteeriasse, kukun kokku - pole ju nii lähedast inimest matnud.

Siiski õnnestus ilma katastroofita kombekohaselt käituda; ja peielauas läks tujugi (ehkki üpris pinnapealselt) paremaks. Olin üllatanud: miski võim oli blokeerinud mu hirmud, ega lasknud mind ei vaimselt ega füüsiliselt ära vajuda. Pisaraid ma tagasi hoida ei suutnud – nii "eesti mees" ma ka ei ole. Hea nutmine vähendab pinget ja stressi, see on ju ammu teada tõde.

Ega lein kui selline ei lõpe peiedega, see kestab meie hinges ikka edasi, väljendudes – näiteks minul - unehäiretena. Mõned päevad peale kurba sündmust toimus voodis vähkremine ehk und viie minuti kaupa ja siis pool tundi mõtlemist, meenutamist. Ei aidanud mingid "lammaste lugemised" – ikka ja jälle oli kadunuke platsis.

Vähkren voodis, kuulan raadiot taustaks ja mis ma kuulen: hakkab saade enesetappudest(?!) läbi aegade ja usundite. No ma mõtlesin, et nüüd küll nuheldakse mind kõiksevägevama poolt. Niigi üleelamised rasked, nemad hakkavad veel sellest mulle eraldi saadet ette kandma!

Tahtsin vihaga raadio kinni lüüa, aga siis mõtlesin ringi: oot-oot, ma ei ole ju nii nõrk! Kuulan ära nagu mees muiste, und nagunii ei tule.

"Kuulmiseni ja head ööd!" ütles saatejuht. See oli kõik, mida saatest mäletan – olin ootamatult magama jäänud ja edasi vähkresin jälle hommikuni... Uskumatu.

Ma ei näe siin muud seletust, kui alateadvus "pani mind magama", et üleelamistest säästa. Ehk oleks see ikkagi mulle liiga valus ja raske kuulata olnud. Ei oska seda müstilist saate ajal magamist mõistusega seletada, sest enne ma ei maganud ja pärast ka mitte, hommikuni välja, aga saatest, kus kõneldi enesetappudest, ei mäleta midagi. Ongi parem.