Pigem ei taha tänapäeva noor, et teda ära kasutatakse, ebainimlikult koheldakse jne. See on kõik normaalne ja õige, mitte midagi häbiväärset.

Seda, et paljud tööandjad arvavad ikka veel, et äri alus on odav tööjõud või et kõik taandubki ainult palgale (et töötingimused ja töötajasse suhtumine ei tähenda mitte midagi)... seda ei viitsi ma siin isegi lahkama hakata.

Räägime noortest ja vanadest

Mul oleks väga hea meel kui meil oleks arusaam sellest, et noortel töötajatel on ühed eelised ja vanadel teised. Ja ainult vanuse järgi ei saa töötajaid tegelikult liigitada. Aga seda tehakse niikuinii, tee või tina.

Noored on paindlikud, entusiastlikud, neil on rohkem energiat, nad on uuele avatud. Kui aus olla, siis minu arvates on tööandjal noorele inimesele lihtsam igasugust kägu ajada. Noor inimene veel usub. Kõiki neid motivatsioonikoolitusi ja müügikoolitusi ja ülemuste kõnesid....

Vanem põlvkond? Nad on liiga palju näinud. Just nimelt ka oma tööelus. Et helge tuleviku peale ei saa lootma jääda. Et lubatud head ajad ei pruugi ettevõtte jaoks iial saabuda (ega ka lubatud preemiad, palgatõusud jms). 

Vanale koerale uusi trikke ei õpeta

Nimetate seda elus pettumiseks? Võib ka nii öelda, aga ma poleks sedavõrd karm. Ma nimetaks seda reaalsuse kohalejõudmiseks. 

Nii nagu noorte uljus, on ka vanade vähene entusiasm ühelt poolt hea, teisalt halb. Noored on liiga tormakad, vana töötaja on stabiilsem. Ta ei torma ka konkurendi juurde tööle just sellepärast, et ta ei usu selle meelitusi. Vanem töötaja on lojaalsem, ta ei viitsi enam ära minna. Aga ilmselt ei lähe ta ka raskel ajal kergesti paanikasse. Ta elab üle. Siiani on ju elanud. Ta võtab kriise rahulikumalt, tal ei ole esmaspäeval "tervis paha". Tal on häid kogemusi, ta võib tasakaalustada noorte seltskonda. Tal ei ole korraga mitu rauda tules. Tema peale võib loota.

Ettevõtja võiks jällegi olla see targem pool, kes oskab kokku panna vanad ja noored, nende eelised ja puudused ja luua sellest kõigest ühe suurepärase meeskonna. Vaat see oleks üks kollektiiv!