Eesti õpetajaskond on vananev. 2010. aasta andmete järgi on õpetajaid jäänud vähemaks ning olemasolevate hulgas on vanemate õpetajate osakaal tõusnud. Kas viimase 7 aasta jooksul on olukord paranenud? Kaks aastat tagasi käisin ühistes loengutes Tartu ülikooli emakeeleõpetajaks õppivate tudengitega. Kursusel oli 5 tudengit, professor Martin Ehala sõnul viimaste aastate väikseim kursus. Samal aastal ei astunud loodusaine õpetajamagistrisse (!) mitte ühtegi tudengit.

Minu matemaatikaõpetajast kolleeg on olnud hädas magistriõppe omandamisega, sest tudengite vähesuse tõttu on õpe olnud katkendlik.

Praegu õpin esimest aastat Tallinna ülikooli õpetajakoolituse magistriõppes. Kõigi õppeainete peale kokku on kaugõppe esimese aasta tudengeid umbes 60. See ei ole väga väike hulk, ent vaid umbes 10-15 neist ei ole tegevõpetajad. Ülejäänud on tulnud õppima ise juba õpetajad olles, kas omandama uut õpetajaeriala või on nad siiani töötanud ilma vajaliku hariduseta. Meie õpperühmas on niisiis vaid 10-15 potentsiaalset uut õpetajat, kellest kõik ei pruugi hiljem õpetajana tööle minna.

Õpetajatöö ei sobi igaühele: hirmutav on suur töömaht (eriti esimesel tööaastal, kui tundide ettevalmistamine võtab kaua aega) ja tööl on emotsionaalselt väsitav iseloom (tihti tuleb ette probleeme-konflikte laste ja lapsevanematega). Õpetaja täiskoormus peaks olema kindlasti palju väiksem. 24 kontakttundi tähendab koos tundide ettevalmistamisega, tööde parandamisega ja tunnivälise tööga (kooli üritused, ettevalmistused olümpiaadideks, arenguvestlused jm) umbes poole suuremat reaalset tööaega. Sageli ka rohkem kui poole suuremat. Mul on mitu sõbrannat, kes on õppinud õpetajaks, õpetajana töötanud, aga enam seda ei tee. Mõned neist on omandanud uue kõrghariduse, teised on saanud oma haridusega tööle mujale.

Vene koolide eesti keele õpetajate puudus on samuti väga suur. Õppejõud Tiina Rüütma sõnas ülikooli infopäeval, et eesti keele kui võõrkeele õpetaja eriala tudengid on teinud väga hea valiku, sest selle eriala spetsialistide puudus on väga suur. Ülikooli helistatakse tema sõnul sageli ja küsitakse, kas on õpetajaid pakkuda. Praegu, teise poolaasta lõpuks on suur osa tudengeid juba vene koolis töö leidnud.

Õpetajate puudusest saab hea ülevaate Õpetajate Lehe töökuulutusi vaadates. Mitmed Tallinna koolid otsivad õpetajaid. Olemas olevad õpetajad töötavad enam kui täiskoormusega, klassid on kuni 40pealised. Kannatavad õpilased ja kannatavad õpetajad. Sellises olukorras rääkida kõigi vene koolide eestikeelseks muutmisest on naiivne. Kristen Michal, avalikusta see hästi hoitud saladus: kus on kõik need salapärased olemasolevad õpetajad ja miks õpetajapuuduses olevad eesti koolid neist midagi ei tea?