Ei, ma pole suhtes endast vanema mehega, aga uskuge, ma väga oleksin tahtnud olla. Me vanusevahe ei ole 30 aastat, on kõigest 14, aga seegi ju vahe. Ütlen kohe alguses ära, et ma ei taha teda raha pärast, ta pole rikkur. Tal pole oma paati, villat Tallinna kalleimas elurajoonis, uhket autot ega muud säärast. Ta teeb täiesti tavalist tööd, saab täiesti tavalist palka ja töötab tihti hilisõhtuteni välja, lisaks nädalavahetustel.

Tol hetkel, kui me kohtusime, ei teadnudki ma tegelikult ta vanust ja ütlen ausalt, ei tulnud isegi pähe mõelda sellele, et ta võiks olla ehk liiga vana. Ma pole terve selle aja jooksul, mil kokku suhelnud oleme, tundnud, et ta on liiga vana. Jah, vahel, kui midagi meelest ära läheb, olen ikka öelnud, et vanade inimeste asi, aga ta mõistab seda ideaalselt, et ma ei mõtle seda nii, nagu mõtleb seda inimene, kes solvata tahab. Naerame selle üle koos, olen püüdnud talle selgeks teha, et see mulle just meeldibki, et ta on vanem, mitte nooruke poisiklutt.

Vanusevahe tundmine - et misasi? Tegelikult on meil alati olnud nii, et võime naerda koos lõputult, olla koos õnnelikud, teha koos asju, mis meile mõlemale meeldivad ja rõõmu pakuvad. Samas, see, kas tema meie vanusevahet kuidagi teisiti tunneb, seda ma ei teagi, sest meil ei ole kunagi otseselt (kui vanamehe naljad välja jätta) sellest juttu olnudki. Ei ole vajalikuks pidanud. Mõnedest lausetest on küll välja tulnud, et "eh, on mul veel sarved maha jooksmata". Ma vist polegi tavaline noor naine, ma olen nagu väike vanainimene. Mulle meeldib kodus olla, õhtuti teed juua ja kaisus vedeleda, mitte lõputult pidu panna.

Vanemal mehel on veel palju eeliseid - üldjuhul oskavad nad naistega hästi käituda, nad on oluliselt ausamad, kui noored mehed. Ma olen olnud alati hästi armukade inimene, aga temaga ei olnud. Ärge saage valesti aru, ta on väga hea inimene, väga ilus inimene ja ihaldusväärne, aga armukade polnud ma sellepärast, et olin selleks ajaks aru saanud, et kedagi kinni hoida ei saa ja ta oli mulle selgeks teinud, et kui midagi muutub, annab teada.

Ehk ei kvalifitseerugi ma enam noore naise alla, kes seda teab, olen ikkagi juba nõks üle veerandsaja aasta. Olen selle suhte aja jooksul aru saanud sellest, et alati ei saa seda, mida tahad. Alati ei saa Sa muuta inimese arvamust, kellele on inimesed tekitanud arvamuse kogu naissugupoole kohta ja alati, kui tõtt räägid, ei pruugita Sind uskuda.

Meie lugu kahjuks õnnelikult ei lõppenud, aga on palju selliseid lugusi, mis saavad palju ilusama lõpu. Nagu ta ikka armastas öelda: "Las jääda. Hea oli, sai läbi."