Noor lugeja: sõbrad võtavad töötukassast ravikindlustuse, aga tööd teevad mustalt

Mul on mitmeid sõpru, kes käivad küll tööl, aga on samal ajal ametlikult pikaajalised töötud ning on saanud seejuures ka töötu abirahasid. Neile on selline elustiil muutunud juba harjumuseks ning ise nad selles midagi halba ei näe, sest kellelegi nad justkui halba ju ei tee. Milleks käia ametlikult tööl ja maksta suur osa oma sissetulekust maksudeks, kui saab ka teisiti?

Üks sõber ütleb enda õigustamiseks seda, et kui käis veel ametlikult tööl, maksti tema eest sotsiaalmaksu iga kuu paarisaja euro ulatuses. Samas, kui tal oli vaja minna arsti juurde, pidi ta ikka alati oma taskust midagi juurde maksma. Palju mugavam olevat seega käia mustalt tööl, sest sissetulek on sotsiaalmaksu võrra suurem. Töötukassast saab ravikindlustuse ka ning iga kuu seal end ette näitamas ja allkirja andmas käia ei ole ju üldsegi mitte raske.

Teine sõber on juba 26, samuti tööl ei käi, sest vanemad on rikkad. Aeg-ajalt astub vanemate rõõmuks mõnda kooli sisse, aga siiani pole ta suutnud ühtegi neist ära lõpetada. Miks peakski, kui vanemad maksavad tal kõik kinni? Ta ei näe mõtet kuskil orjamises, sest saab palju lihtsamini ja mõnusamini.

See number – 34 000 töötut noort – ei pruugi üldsegi adekvaatne olla, sest nende hulgas on kindlasti palju ka minu sõprade sarnaseid, kes on osanud oma elu palju paremini korraldada. Miks peaksime nende pärast muretsema, kui neil läheb tegelikult palju paremini kui keskmisel ametlikult tööl käival eestlasel? Miks peaksime neid üldse probleemina käsitlema?

Kui, siis ainult sellest vaatenurgast lähtuvalt, et nad makse ei maksa ning rikuvad statistikat. See probleem on igal juhul absurdne. Laske noortel elada!