Noor lugeja: paljud venelased ei oska eesti keeles isegi "aitäh" öelda

Hetkel on vägagi aktuaalne noorte vene keele oskust puudutav teema. Arvamusi on nii ühte kui ka teise nurka. On neid, kes arvavad, et vene keel peaks kindlasti suus olema ja on ka neid, kes tõeliste Eesti patriootidena arvavad, et vene keelt ei peaks ega tohiks ka õppida, sest muidu jõuaks Eesti ainult vanasse veneokupatsiooni aega tagasi. Muidugi on palju ka neid vahepealseid tegelasi, kes ütlevad, et oleks hea kui oskaks, aga ei pea oskama. Kuid mida arvata siis sellest, et tööle kandideerimiseks peab enamasti siiski suus olema ka vene keel?

Ise kui praegune 11. klassi õpilane, tunnistan ma ausalt, et vene keelt pole kunagi õppinud ja pole soovi selleks ka eriti olnud. Eks teadnud olen ikka, et seda keelt võib kunagi elus vaja minna, aga kuna on teada, et selle õppimine on väga raske ja paljud seda kunagi selgeks ei saagi, läksin ma lihtsamat teed pidi — õpin B-keelena saksa keelt. Eks elementaarseid vene keele väljendeid nagu ’’tere’’, ’’head aega’’, ’’palun’’, ’’aitäh’’, ’’ma ei oska vene keelt’’ ja ’’palun eesti keeles’’ —  oskan ma ikka öelda ja neid kahte viimast läheb elus vägagi palju tarvis, aga vene keelt nõutavatel töökohtadel ei ole selle pagasiga väga midagi peale hakata. Kahjuks on aga just need väljendid enamasti ainsad, mida paljud eesti noored oskavad, eriti just need, kes ei valinud B-keeleks vene keelt.

Muidugi ma mõistan, et vene keele oskus oleks hea, sest see tuleb alati abiks just täpselt nagu ka teiste keelte oskus, aga sellest ma aru ei saa, miks on töökohates vene keele oskus enamasti nõutav? Me elame siiski Eesti riigis ja kuigi meil on siin tõesti palju vene rahvusest inimesi, peaks kõige tähtsamal kohal siiski olema eesti keel. Vene rahvusest kodanikud võiksid ise ka ennast harida ja Eesti riigis elades võiksid ka nemad osata igapäevasel tasemel Eesti keelt, aga on palju neid, kes ei oska isegi öelda aitäh ja palun. Nendest on tõesti aru saada, kes on juba vanemas eas ja mälu ja õppimisvõime ei ole enam selline nagu noores eas, aga on ka palju noori, kes eesti keelt ei õpi ja miks? Põhimõtte pärast!

Olen palju kohanud vene rahvusest inimesi, kes on tulnud kuidagi abi paluma ja vene keeles vatrama. Muidugi olen vastanud, et ma ei räägi vene keelt, et äkki räägiksite eesti keeles. Mõningal korral olen kuulnud lihtsalt tuima vastust: EI! ja venekeelne jada jätkub edasi. Miks on mõningad venelased kategooriliselt eesti keele rääkimise vastu, sellest ma ei saa aru, aga miks siis ka meie peame õppima vene keelt ja neid selles keeles teenindama, kui nad ise ei tee midagi selleks, et eesti keelt mõista ja sellega hakkama saada?

Eesti koolides on A-keeleks inglise keel, mis peaks olema nö. rahvusvaheline keel ja seda hakatakse õppima alates 3ndast klassist alates. Tihtipeale selleks ajaks, kui 6ndas klassis hakatakse õppima vene (ja ka saksa) keelt B-keelena, on tihtipeale juba inglise keel suus, sest seda on tunduvalt kergem õppida ja võib tunduda, et seda läheb ka rohkem vaja. Aga vaadates praegust seisukorda tekib küsimus: Äkki peaks hoopis vene keele asetama A-keeleks, kui eestlane Eestimaal ilma selleta tööle enam ei saa?

Samas räägitakse palju ka sellest, et noored siirduvad tööle välismaale. Selle põhjuseks ongi koolides õpetatav inglise keel, millega hakkama saadakse ja minnakse tööle paremat palka teenima keelega, mida suudetakse rääkida, samal ajal kuni mõni Eestis meeleheitlikult vene keelt pursib ja tööle üritab miinimumpalga eest saada.

Seega ma arvan, et senikaua kui koolides on A-keeleks inglise keel, peaks ka eesti tööturg valima kandidaate pigem eesti ja inglise keele taseme põhjal, mitte ei peaks otsustavaks saama vene keele oskus, millele koolides peaaegu rõhku isegi ei panda. Isegi enda kooli gümnaasiumilõpetajate vene keele oskuse kohta, kes on vene keelt 6 aastat õppinud, võin ma öelda, et üle poolte neist ei saaks ka tööle isegi peale seda vene keele õppimist, sest see pagas mis kaasa saadakse, on liiga väike. Kust tuleb siis nõudmine tööle kandideerimises vene keele oskuse kohta? Kas tõesti tuleb vastu tulla neile paduvenelastele, kes ise lihtsalt põhimõtte pärast eesti keelt ei räägi, kuigi nad isegi seda mõistavad?

Samas on ka absurdne vaadata näiteks seda, et eeslased, kes ei oska vene keelt, tööle tänapäeval ei saa, aga paduvenelased kes ei oska sõnagi eesti keelt, saavad ilma probleemideta tööle isegi teenindusvaldkonnas. Kindlasti on paljud inimesed kuulnud või kokku puutunud isegi näiteks Maxima müüjatega, kellest enamus on venelased ja kui nende käest minna abi küsima (mida nende tööriietuse taha kirjutatud lause lubab) siis vastavad nad venekeeles või hakkavad omaette podisema ja kõnnivad lihtsalt minema.

Muidugi on kogu lugu koostatud minu arvamuse põhjal ja paljude arvamus ei pruugi sellega päri olla, aga olles järgmise aasta gümnaasiumilõpetaja, kes ei oska tõesti vene keelt, olen ma oma tuleviku pärast Eesti riigis tõesti mures ja tundub, et tuleb ka hakata välismaal inglise keelt rääkivas riigis tööle, sest seal on lihtsam kui Eestis vene keelega. Olete kõik oodatud vabalt kommenteerima ja enda arvamust avaldama, aga sooviksin ma rohkesti teiste õpilaste kommentaare, kes kindlasti ka vene keele õppimisega hädas on — mida teie peale hakkate?